Meos lisas, et seetõttu tuleks maksumaksjate ja riigieelarve huvides võtta kontrolli alla nii väljaminev off-shore-firmade kasum kui off-shore-firmadest Eestisse tulevad investeeringud.
«See toob kaasa kindlasti selle, et välisinvesteeringute jaoks muutub Eesti vähem atraktiivseks ja võib tähendada ka teatud tööhõiveprobleemide tekkimist,» oponeeris Reformierakonna liige Heiki Kranich.
Tulumaksuseaduse paranduste kohaselt maksustatakse nüüd välisinvestorite Eestis teenitavad dividendid erinevalt Eesti residentide saadavatest dividendidest. Dividendide väljamaksmisel võetakse sealt maha tulumaks, mis võib välisinvestori kodumaal olla vähendamiskõlbulik tema tulumaksust. Tulumaksuseaduse paranduste rakendamine sõltub sellest, kas Eestil on riikidega topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse alased lepingud.
Kranichi sõnul pole rakendatav ka seaduses esitatud püsiva tegevuskoha mõiste. «Kui mingi välisfirma konsultant annab siinsele tütarfirmale konsultatsiooni, siis selle eest makstud palka tahab Eesti riik hakata maksustama,» imestas Kranich. «Maerski (Estonian Airi erastaja -- toim.) konsultant, kes saab palka Kopenhaagenist, peaks kuidagi oma palga pealt tulumaksu Eestisse üle kandma ja ma kujutan ette, et Eesti maksuamet Taani maksuametilt seda raha kätte ei saa.»
Reformierakonna esimehe Siim Kallase sõnul on tegemist ainult illusoorse eelnõuga. «See lähtub ettekujutustest, et mingid tohutud rahad lähevad kuhugi välismaale, neid tuleks kuidagi piirata, siis me saaks mingit hirmus suurt tulu,» rääkis Kallas. «Aga see summa on väike.»
Kui me tahame, et Eesti ettevõtjad ei opereeriks off-shore-firmade kaudu, siis peavad Eestis olema loodud niisugused tingimused, et ei oleks kellelgi mingit vajadust ega ka tahtmist tegeleda off-shore'idega, lisas Kallas. See on täiesti võimalik, kinnitas ta.
Tulumaksuseaduse punkt, mis oleks maksustanud off-shore-firmade kaudu Eestist väljamineva raha 15protsendilise tulumaksuga, jäi seekord seadusest välja.
Mati Meose sõnul kavatseb valitsus maksustada off-shore-firmadesse kantavat raha eraldi seadusega. Praegu hinnatakse Eestist maksuvabalt välja mineva raha suuruseks kolm miljardit krooni aastas.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini