14. september 1997
Jaga lugu:

Norra majandus kuumeneb

Norra majandus kasvab jõudsalt neljandat aastat järjest, eelarve aastane ülejääk ulatub 60 mld Norra kroonini ja tööpuudus on alla 3,5%.

Rohkem kui valitsus seda tunnistada sooviks on kasvumootoriks riigi naftasektor. Ajavahemikus 1972 kuni 1993 kasvas toodetud kaupade ja teenuste väärtus muutumatutes hindades 90%. Naftatööstus andis sellest ligi 65% ning vaid veerandi majanduskasvust võib kirjutada muude tegurite arvele.

Tänavu peaks naftainvesteeringud mullusega võrreldes kasvama 27%, tõustes rekordilise 66 mld Norra kroonini. Tulevaks aastaks on prognoos sama.

Nafta muudab Norra majanduse arengu väga ebastabiilseks, tõusud ja mõõnad on iseloomustanud ka viimasest 11 aastast 10 võimul olnud tööpartei valitsusaega.

Eelarvepoliitika on püüdnud järgida majanduskonjunktuuri, lisades gaasi, kui majandus on langenud ning pidurdades, kui tõus on muutunud liiga kiireks.

1993. a pääses Norra majandus taas kitsendustest. Pärast seda on majandus kiirelt kasvanud, hinna- ja palgatõus hoitakse kontrolli all. Valitsus ja ametiühingud leppisid pärast 1986--87 aasta kriisi kokku madalamas palgatasemes, mis tugevdab Norra kaupade konkurentsivõimet ning hoiab krooni kursi kindla. Inflatsioon küll kiireneb, kuid ainult poole protsendipunkti võrra tänavuselt kahelt protsendilt.

Suurim oht valitseb riigi tööturul, kus hõive on tänaseks Norras kõikide aegade kõrgemal tasemel. 16--67 aasta vanustest elanikest on hõivatud ligi 73%, mis muudab tulevikus tööjõupakkumise ebakindlaks ning võib ohustada statistikaameti kasvuprognoose. Kogemused näitavad, et palgasurve suureneb, kui tööpuudus langeb liiga madalale.

Alanenud intressimäärad suurendavad elamusektori investeeringuid, mis on naftatulude kõrval majanduse suurimaks kasvumootoriks. Tulevaks aastaks prognoositakse investeeringute 16% kasvu.

Oluline tingimus ülekuumenemisest hoidumiseks on vältida valitsuse kulude kasvu. Poliitiline debatt ei ole seda oluliselt arvestanud. Kõik seitse suuremat parteid lubavad suurendada eraldisi tervishoiule ning sotsiaalhoolekandele.

Tüdimus üleskutsest säästa riigi tulusid tulevikuks, kui naftatulud ammenduvad, samas kui kasvab vaeste hulk ja tervishoiuasutustes on järjekorrad, võitis esialgu protestihääli tööpartei peamisele konkurendile progressiparteile, kes lubas haiglate eelarveid ning vanaduspensione 10--12% tõsta.

Viimased küsitlused näitasid aga tööpartei toetuse kasvu. Osaliselt võis selle tingida Thorbjörn Jaglandi ähvardus astuda tagasi, kui partei ei saa vähemalt 36,9% toetust nagu eelmistel valimistel. Sisemised vastuolud opositsioonis ei ole tööparteile loonud tugevat alternatiivi. Nii ennustatakse tööpartei vähemusvalitsuse jätkumist. REUTER-DN-KL

Jaga lugu:
Hetkel kuum