Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eksportvedudel hullud hinnad
Oleme nõus viima teie firma kauba Saksamaale, kui tasute autojuhile söögiraha. Võtame enda peale ka tollivormistuse.
Sellisteks kisuvad Eesti vedajate pakkumused eksportveo korraldamisel. Möödunud aasta novembris ennustasin, et poolteise aasta pärast saab Eesti puidutööstur viia oma täiskoorma Saksamaale tasuta. Järeldus tugines hinnalanguse tendentsile -- mõne ekspedeerija pakkumine oli kuni 5700 krooni odavam kui pool aastat varem. Kuigi Eestist kaupa tasuta transportida veel ei saa, jätkub mõningatel andmetel Euroopa eksportvedudel kiire hinnalangus.
Skanekspedi tegevdirektori Üllar Lainela väitel on viimase poolteise kuu jooksul Eestist väljuvate koormate hinnad langenud 10 protsenti. Kui eelmise 10 protsendi langemiseks kulus aega aasta algusest augustini, siis võib järeldada, et hinnalangus veoturul on kiirenenud. Peamiselt kukuvad Kesk-Euroopa vedude hinnad.
Infot kinnitab ka Imavere Saeveski ASi transpordi korraldaja Tiit Kohava. Hinnad on langenud Hollandisse ja Saksamaale viidava täiskoorma kohta aastaga 15--20 protsenti. Suurim langus on toimunud viimase 2--3 kuu jooksul.
Võru Transi juhataja Hanno Järve ütlusel toimus firmade puhkuste ja sellest tuleneva transpordivajaduse vähenemise tõttu hinnalangus juba suvel. Paraku ei ole endine hinnatase taastunud.
Ainsana küsitletutest polnud hinnamuutusi tähele pannud EE Trans.
Väljaveo hindade kukkumise põhjuseks on jätkuvalt laienev lõhe import- ja eksportkaubanduse vahel. Üha enam vajatakse välisriigis autot, mis tooks kauba Eestisse. Kuna eksport kasvab aeglasemalt, jääb autovedajatel üha vähem võimalusi saata auto kaubale järele kasudega -- vältida lähtepunkti minekul tühisõitu. Seetõttu autovedajad Eestist väljaveokoorma hinna üle ei tingi.
Vastaspoolel on importveod. Sealt tuleb vedajal kõik kaotatud tasa teenida. Usutavasti jõutakse varsti selleni, et Eestisse tuleku eest küsitakse kliendilt omahinnast kaks korda suuremat tasu.
Transpordi osas on ettevõtjale saabunud soodsaim aeg alustada tootmist välisturule. Pole põhjust karta, et äri ajab hukatusse liiga suur transpordikulu. Vastupidi, kulu väheneb pidevalt.
Sissetoodava kauba müüjad peavad aga lähiaastatel arvestama eelarvesse üha suuremaid kulutusi transpordile.
Pole usutav, et ekspordi ja impordi suhe lähiajal võrdsustub ja võrdsustab veohinnad mõlemal suunal.