Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kontrollkliendi meetod aitab bürood korraldada
Kontoris sisustuse paigutamisel peab arvestama inimeste tajuga -- kuhu inimene loomupäraselt vaatab, millises olukorras ta ennast mugavamini tunneb, mil viisil asub ta meelsamini suhtlema bürootöötajatega ja miks. Konkreetsetes oludes kasutatakse selle väljaselgitamiseks niinimetatud kontrollkliendi meetodit.
Katse käigus lastakse inimesel, kes ei tea, kuidas on «õige» käituda, esineda kliendina ning jälgitakse kõrvalt tema reaktsioone -- kuhu ta vaatab, mida märkab, kus satub segadusse jne. Ruumi paigutust korrigeeritakse kontrollkliendi järgi. Suurem katsealuste arv annab suurema usaldusväärsuse,
Teeninduskohad peavad olema avatud, luues mulje ja ka eelduse meeldivaks, nauditavaks, rahulikuks suhtlemiseks. Konfidentsiaalsete vestluste jaoks sobib helikindel boks, kuid oluline on arvestada siin nii ruumi üldmuljet kui ka klienditeenindusruumile esitatud nõudeid.
Kliendi ja bürooametniku vaheliseks mugavaks suhtlemisdistantsiks peetakse keskmiselt kuni ühte meetrit. Kõik sõltub sisustuse paigutusest, ruumi suurusest ja teiste inimeste lähedusest. Õige distantsi korrigeerimiseks kasutatakse kontrollkliendi meetodit.
Hea on, kui ka klient saab distantsi omal soovil reguleerida. Klient peab saama toolile nõjatumisega teenindajast kaugeneda, teiselt poolt on halb, kui ta peab distantsi vähendamiseks lauale nõjatuma.
Loomulikult on ideaalne, kui kliendi selja taga on sein ning midagi meeldivat -- lilled, rohttaimed jne. Toataimede kasutamist isoleerituse efekti loomiseks võib pidada väga heaks lahenduseks.