Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas käitub turg edasi?
Aktsiaturg jääb volatiil-seks aasta lõpuni kindlasti. Kui vaadata kasvõi Poolat või Ungarit, kus on samasugused kukkumised toimunud, siis on suur volatiilsus peale suurt kukkumist mitu kuud olnud. Alati on mingi punkt, kust mõni aktsionär avastab, et nüüd on tema jaoks risk liiga suur ja ta otsustab müüa.
Kas ta nüüd tänasest punktist veel tõuseb või langeb, see sõltub inimeste meeleolust ja võib-olla mingist trendist, mis lähima kuu aja jooksul välja kujuneb Ettevõtete majandustulemuste ja majandusarenguga on Eesti turg siiski vähe seotud, ta ei ole efektiivne. Noteeritud ettevõtetega pole tegelikult ju midagi juhtunud. Töö käib edasi.
USA turg toibus väga kiiresti emotsionaalsest kukkumisest, sest turg oli efektiivne ja investorid teevad analüüsi fundamentaalsetel põhimõtetel.
Puht n-ö repo- ja optsioo-nimatemaatika annab võib-olla veel mingisuguse müügikäsu pankadele, aga tasemed on juba sellised, et need on fundamentaalnäitajate põhjal igasuguse põhja kaotanud. Ei ole mingit põhjust arvata, et Eesti aktsiad peakski olema nii odavad, nagu nad on. Pigem võiks neid oodata kusagil 25% ülevalpool.
Välisinvestorid jälgivad ikka üsna suure huviga ja ootavad punkti, kus siiski saab hakata turul positsioone taastama.
Nende strateegia on selline, et nad ootavad kogu aeg seda kõige madalamat punkti. Kui see saabub, siis nad lükkavad kohe oma orderid turule ja siis sel hetkel ei ole neil jälle enam võimalik müüa.
Aga kui turg on juba 10% tõusnud, siis nad võtavad oma orderid ära, sest nad on siiski veel üsna ettevaatlikud.
Praeguses seisus on minu ülesanne on olla optimist. Kuna on tekkimas paanika, siis on minu ülesanne seda paanikat natuke rahustada. Kuigi homme (reedel) võiks veel mitmesugustel põhjustel müügihuvi olla, võiks juba prognoosida ka mingit ostuhuvi tekkimist sellistelt tasemetelt.
Kui see ostuhuvi jääb hiljaks, siis ei ole välistatud veel mingid suured kukkumised.
Kui see esimene kukkumine oli kaks nädalat tagasi, siis võeti asja ikka väga külmalt ja suhtuti üleolevalt. Praegustelt tasemetelt on juba paanika tekkimas, aga kui investeerimisringkondades on tekkimas müügipaanika, siis on ka esimene aeg, kui juba peaksid tekkima vastu ostjad.
Praegu lihtsalt kuulatakse veel maad. Tõenäoliselt need, kes osta võiksid, püüavad selekteerida selle languse sügavuse ära. Et täna oli 260 piir, kus Talse indeks ära käis, ja pärast tuli sealt veel päris kõvasti, 20 punkti üles tagasi. Aga ma ei imestaks, kui homme proovitaks uuesti seda taset. Nii et ostjad tunnevad huvi, aga ootavad ära.
Mõneks ajaks peaks turg nüüd jälle tasapisi maha vaibuma, väga suurt kukkumist edaspidi oodata ei ole. Siis tuleb jälle väikene rahulik aeg ja siis läheb jälle ärevaks. Plusspoolel on see, et hinnad on nii madalad ja põhimõtteliselt tekib huvi jälle osta. Negatiivsel poolel on see, et paljud investorid on kaotanud usalduse ning üritavad raha välja tõmmata ja investeerida rohkem võlakirjadesse.
Ja üks, mis on hetkel veel lahtine -- kuidas kujuneb väärtpaberiinspektsiooni ja rahandusministeeriumi suhtumine nendesse repotehingutesse, mida on investeerimisfondid teinud. Kui neid reposid käsitletakse niimoodi, et see on väärtpaberite tagatisel laenu andmine, siis seega on see tegevus keelatud. Kui käsitletakse, et see on väärtpaberite tagasiostutehing, kus läheb omandiõigus ka üle, siis ta on lubatud, aga kindlasti mitte nii suurel määral, nagu seda on tehtud. See tähendab, et turul peaks jällegi kerkima müügipool üles ja vahendeid jääma vähemaks aktsiatesse investeerimisel.
Nii et turg on nii fifty-fifty, kõigub.