• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad taunivad börsil valitsevat pessimismi

    «Praeguse madalseisu ajal oleks ettevõtjatel kõige targem börsiteateid edestava arvuti kuvar ajalehega kinni kleepida ja oma firmat arendada,» märkis Tuulberg. Aktsiate hinna langus ei tähenda majanduse ülekuumenemist, lisas ta.
    Raivo Rand ja Aivar Tuulberg omavad ehitus- ja kinnisvarafirmat, kivi- ja aknatehast, väärtpaberitega tegelevat firmat, Tartu hotelli Barclay ja ehitusmaterjalide hulgimüügifirmat. Viimasel paaril aastal ehitab nende ehitusfirma Moskvas ja järgmisel aastal on tõsiselt plaanis kanda kinnitada Tallinna ehitusturul.
    Ranna ja Tuulbergi ettevõtete grupi tänavune prognoositav kogukäive ulatub 300 miljoni kroonini.
    Oma firmade kaudu mitmete tootmisettevõtete omanikeringi kuuluv ettevõtja Veljo Ipits, kes samuti on Tallinna börsile investeerinud, kinnitas, et kavatseb lähiajal aktsiaid juurde osta. «Arvan, et peataolek lõpeb detsembris ja siis algab börsil uus tõusuperiood,» kommenteeris Ipits. Tema sõnul ootavad investorid praegu vaid soodsat momenti, et taas aktsiatesse investeerida.
    Tuulbergi sõnul tuleks nii börsikrahhist paanikasse sattunuil kui ka algajatel investoritel praegu kolme Eesti suurema panga aktsiaid osta. Need on märkimisväärselt allahinnatud ja tõusevad perspektiivis kindlasti. Samuti on pangaaktsiad erinevalt enamiku tootmisettevõtete aktsiatest igal hetkel likviidsed, rääkis ta.
    «Kui majanduses on tõus, saavad sellest oma osa ka pangad, kes finantseerivad ettevõtteid, kui aga langus, teenivad pangad intressimäärade tõstmise pealt,» lausus Tuulberg.
    «Kui oletame, et meie pankade P/E suhe (aktsia hinna ja kasumi suhe ühe aktsia kohta -- toim.) on järgmisel aastal näiteks 13, saame aktsiate hinnaks väga huvitavad tulemused ja nähtub, et börsil on arenguruumi piisavalt,» märgib Tuulberg.
    Eilse seisuga oli kolme suurima Eesti panga P/E suhe möödunud nelja kvartali kasumit arvestades järgmine -- Ühispangal 11,2; Hansapangal 7,8 ja Hoiupangal 7,6.
    Tuulbergi sõnul on Hansapanga aktsia hind järgmisel aastal 600 miljoni kroonise kasumi puhul 204 krooni, Hoiupangal vastavalt 375 miljonit ja 250 ning Ühispangal 400 miljonit ja 211 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.