Kes on järgmine valitsusjuht?

Mart Siimann on ennat-likult selle tagasiastumise ähvardusega esinenud.

Kui see saabki teoks, siis uue valitsuse võib moodustada jällegi tema. Selle käigus saaks ta vabaneda mõningatest tülikatest ministritest.

Uus peaminister võib tulla valitsusjõudude hulgast, aga ma ei näe seal üldiselt kedagi, kuigi võib tulla ka midagi ootamatut. Viimane aeg on jõulurahuvalitsuse tegemiseks.

Kui peaministri koht läheb praeguse opositsiooni leeri, siis võib üks mehi olla see sama, kes omaaegse jõulurahuvalitsuse tegi (Andres Tarand -- toim.).

Ma ei välista üldse võimalust, et Edgar Savisaar saab kunagi taas peaministriks ja usun, et ta on selle isegi ära teeninud, aga ma kardan, kas see praeguse riigikogu koosseisu alusel õnnestub.

See eeldaks vahepeal valimisi. See ei ole ka võimatu. Kriis võib venida ja see võib tähendada, et ka talvel võivad valimised tulla.

Ei usu, et valitsus käesole-val aastal kukub. Konflikt laheneb ja opositsioon ning koalitsioon leiavad kompromissi. Eesti riigile oleks muidugi kasulikum, kui leitakse mingi teine koalitsioon, mis oleks enamuskoalitsioon. Teoreetiliselt on see võimalik, praktiliselt aga kaunis raske. Näeksin enamuskoalitsioonis ühinenud opositsiooni ja mingisugust osa praegusest koalitsioonist. Eriti mis puudutab Tiit Vähi tegemistesse. Ta ei ole ju mingit saladust sellest teinud, et praeguse koalitsiooniga ei ole ta mitte mingil juhul rahul. Oletan, et ta teab, mida teeb, ja et tal on olemas mingisugune plaan.

Sellist võimalust ma ei näe praegu küll kuskilt, et järgmise valitsuse moodustab Edgar Savisaar. Teoreetiline võimalus on, et KMÜga liitub Keskerakond, aga see tähendab, et praegune koalitsioon läheb igal juhul lõhki. Ma ei kujuta ette, et Vähi poolehoidjad läheksid Savisaarega kokku, Arenguparteil on oma kana kitkuda. Sellise stsenaariumi tõenäosus on üsna väike.

Kindlasti võiks üks kandi-daat olla Andres Tarand. Ta on tegelenud Eesti arengustrateegiaga ja tundub, et praegu Eesti vajaks sellist poliitikut, kes tahaks tegeleda strateegiliste küsimustega.

See eeldab, et on tegemist koalitsioonivalitsusega, mis on moodustatud praeguse opositsiooni baasil, kus Mõõdukatel on küllaltki tugev roll ja see roll tõenäoliselt suureneb.

Pooldaksin siiski korralisi valimisi. Erakorraliste valimiste kampaania on liiga lühikene ja see liiga lühikene kampaania ei anna tegelikult valijatele võimalust selgelt aru saada, missuguste suundade vahel tal on valida ja kuidas hinnata senise valitsuse tehtut.

Juba selle tõttu oleks vajalik regulaarne ja küllalt analüütiline valimiskampaania.

Ma arvan, et Edgar Savisaar on kindlasti huvitatud peaministri kohale asumisest, aga see on selline teema, millele ma nii väga ei keskenduks.

Minu arvates võib see olla kes iganes, sest peaministrist ei sõltu midagi. Sellise mitte midagi tegemisega tuleb toime kes iganes. Viimaste peaministrite tegevusest või tegevusetusest on sõltunud ääretult vähe. Hetkel on Eesti valitsus oma suutlikkuses sellises seisus, et heas mõttes poliitilisi otsuseid pole valitsus suuteline tegema, sest valitsusel puudub ettekujutus arengukavadest ja printsiipidest, mida võiks Eestis rakendada. Selle tõttu on peaministri institutsioon muutunud riigile arengu seisukohast täiesti mõttetuks. Ta on väga oluline institutsioon erastamise või mingisuguste riigihangete mõttes, mis on puhtal kujul oluline ühe või teise erakonna liikmete või nende poolehoidjate kommertsliku edenemise jaoks.

Riigi arengu mõttes on Eesti Vabariigi valitsus täielik null, sest suutlikkus midagi olulist teha on praktiliselt olematu ja viimased kaks pool aastat on seda väga selgelt tõestanud.