• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahanappus takistab Vene naftafirmade erastamist

    «Pankadel on raskusi oma algsete pakkumuste täitmisega,» ütles energeetikasektori analüütik Matthew Thomas kompaniist Creditanstalt Investment Bank Russia. «Valitsusel võib päris kõhe olla, sest raha loodeti laekuvat veel enne aasta lõppu.»
    Valitsus lootis Ida naftakompanii 34 protsendi aktsiate müügist vähemalt 4,5 triljonit rubla (761 miljonit dollarit).
    Ida naftakompanii aktsiate oksjoni peatamisele selle nädala alguses eelnes samasugune otsus läinud neljapäeval, mil pakkumiste esitamise viimasel päeval tühistati Tjumeni naftakompanii 48,68 protsendi aktsiate müük.
    Analüütikute ja naftatööstuse allikate hinnangul on läbikukkumise põhjus Vene pankade ressursside nappus, mille on tinginud langus riigi aktsia- ja valitsusvõlakirjade turul.
    «Praeguses kriisiolukorras muutuvad pakkumised pankade jaoks palju kallimaks,» ütlesid analüütikud.
    Alfa Bank oli peamine pakkuja osalusele Tjumeni naftakompaniis, kus konglomeraadile kuulub juba praegu 40 protsenti. Eesmärk on omandada aktsiate kontrollpakk.
    Oksjoni peatamine, ametliku põhjendusega juriidiliste probleemide tõttu, vallandas spekulatsioonid, et Alfa püüab võita aega täiendavate vahendite hankimiseks.
    1996. a tootis Tjumeni naftakompanii 21,30 miljonit tonni naftat (426 000 barrelit päevas).
    Ida naftakompanii aktsiate oksjonil olid pakkujad Inkombank ja Menatep, kuid viimasel minutil võttis Inkombank oma pakkumuse tagasi. Oksjoni korraldamiseks on vajalik vähemalt kaks pakkumust.
    Ida naftakompanii tootis 1996. a 11,20 miljonit tonni naftat (224 000 barrelit päevas). Varasemate ostudega on Menatepil kompaniis juba arvestatav osalus.
    Energeetikasektori erastamisele ei tule kasuks ka kuue naftakompanii aktsiate korraga müüki panemine. Peale Ida naftakompanii ja Tjumeni naftakompanii tahab Venemaa valitsus erastada ka 16% Lukoilist, 15% Norsi Oilist ja 19% Slavneftist. Detsembris peaks algama ka Venemaa suurima veel riigi omanduses oleva kompanii Rosneft erastamine.
    Norsi Oili arvestamata (sest see ei tooda toornaftat) ammutasid need kompaniid 1996. a kokku 117 miljonit tonni naftat ehk 41% Venemaa kogutoodangust. Kui võtta igas kompaniis müüdav osalus ja korrutada see 1996. a toodanguga, siis plaanib Venemaa valitsus aasta lõpuni jäänud päevadega müüa võimsuse toota aastas 45 miljonit tonni toornaftat. See vastab umbes Surgutneftegazi ja Ida naftakompanii ühisele tootmisvõimsusele.
    Valitsus vajab erastamisest laekuvat raha riigieelarve tulupoole toetuseks, et maksta välja pensionid ja palgad. Suur firmade müüki paiskamine vähendab aga nõudlust nii kodu- kui välismaiste investorite hulgas.
    Hoiatav kogemus on olemas 1995. a valitsuse sularahakriisi näol. Siis töötati lahendusena välja uus aktsiad-laenude-vastu programm, mis lõpuks muutus odavaks väljamüügiks. REUTER-PT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.