Suurem osa toorainest, nagu liiv, lubi ja dolomiit, hangitakse kohapealt.
Käesoleval aastal on Valmiera tehas töötanud peaaegu täisvõimsusega. Sellele vaatamata kinnitavad tehase esindajad, et kõiki tellimusi ei suudeta täita. Arenguruumi jätkub, kuna vabriku praegune tootlikkus jääb analoogsete lääne ettevõtete omale 3--4 korda alla.
VFT on alustanud aktiivset tööd ISO 9000 standardi taotlemiseks. Sel aastal on ta lõpule viinud organisatsiooni struktuuri ümberkorraldamise.
Valmiera tehase lähim ja suurim võistleja on Valgevene Polotski tehas. Kahe ettevõtte suurim erinevus on nende klientuur: kui Polotski tehas ekspordib ca 70% oma toodangust SRÜ riikidesse, siis Valmiera turustab ca 95% toodangust Lääne-Euroopas ja Ameerikas, sellest 46% Saksamaal, 9% T?ehhis, 7% USAs ja 6% Slovakkias.
VFT erastati 1996. a lõpus, mil aktsiate kontrollpaki omandas Saksa firma Glasseiden GmbH Oschatz, kelle emafirma Preiss-Daimler kontrollib 2% Euroopa fiiberklaasiturust. Erastamislepingu järgi on Glasseiden GmbH kohustatud Valmiera tehasesse viie aasta jooksul investeerima 13 mln latti (310 mln Eesti krooni), sellest 3,9 mln latti rahas ja ülejäänu tehnoloogias. 23% ettevõtte aktsiatest müüdi avalikkusele erastamissertifikaatide eest. Käesoleva aasta lõpus on planeeritud organiseerida 1,2 miljoni uue aktsia suunatud emissioon strateegilisele investorile.
Käesolev aasta on Valmierale olnud erakordselt edukas. Aasta alguses tehtud konservatiivne 350 000 lati suurune kasumiplaan ületati esimese kuue kuuga, parandatud prognoos aasta lõpuks on 800 000 latti. Firma töötab sihiteadlikult toodangu kvaliteedi parandamise ja tootmise efektiivsuse suurendamise kallal.
Talinvest Suprema Läti analüütiku Angelika Khotelovichi arvates on aktsia oma praeguse hinnataseme juures siiski muu turuga võrreldes üle hinnatud, kuigi pikemas perspektiivis tuleks Valmiera fiiberklaasitehase aktsial hoolega silm peal hoida.