• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 05.12.97, 00:00

Ida-Euroopa üks suuremaid

Valmiera fiiberklaasitehas (VFT) on üks suuremaid fiiberklaasitootjaid Ida-Euroopas. Ettevõtte toodangut kasutatakse elektri- ja mehhaanikatööstuses ning ehituses. 95% firma toodangust eksporditakse 22 riiki.
Valmiera fiiberklaasitehas loodi 1963. a põhiliselt sõja- ja kosmosetööstuse tarbeks. Seega kaotas põhiosa Valmiera tehase toodangust Nõukogude Liidu lagunemise järel oma turu ja tal tuli iseseisvas Lätis oma tootmine radikaalselt ümber korraldada. Et fiiberklaasitehas oma ülesandega hästi toime tuli, näitab see, et tänapäeval peetakse ettevõtte tugevuseks väga laia toodangusortimenti, mis rahuldab väga paljude klientide nõudmisi. VFT sellega ei piirdu, vaid töötab järjest välja uusi tooteid ja laiendab nende valikut.
Kogu toodangu võib jagada kolme põhigruppi: tehniline fiiberkiud masinatööstusele, elektriisolatsioonimaterjalid energiatööstusele ja fiiberklaasvõrgud ehitustööstusele.
Suurem osa toorainest, nagu liiv, lubi ja dolomiit, hangitakse kohapealt.
Käesoleval aastal on Valmiera tehas töötanud peaaegu täisvõimsusega. Sellele vaatamata kinnitavad tehase esindajad, et kõiki tellimusi ei suudeta täita. Arenguruumi jätkub, kuna vabriku praegune tootlikkus jääb analoogsete lääne ettevõtete omale 3--4 korda alla.
VFT on alustanud aktiivset tööd ISO 9000 standardi taotlemiseks. Sel aastal on ta lõpule viinud organisatsiooni struktuuri ümberkorraldamise.
Valmiera tehase lähim ja suurim võistleja on Valgevene Polotski tehas. Kahe ettevõtte suurim erinevus on nende klientuur: kui Polotski tehas ekspordib ca 70% oma toodangust SRÜ riikidesse, siis Valmiera turustab ca 95% toodangust Lääne-Euroopas ja Ameerikas, sellest 46% Saksamaal, 9% T?ehhis, 7% USAs ja 6% Slovakkias.
VFT erastati 1996. a lõpus, mil aktsiate kontrollpaki omandas Saksa firma Glasseiden GmbH Oschatz, kelle emafirma Preiss-Daimler kontrollib 2% Euroopa fiiberklaasiturust. Erastamislepingu järgi on Glasseiden GmbH kohustatud Valmiera tehasesse viie aasta jooksul investeerima 13 mln latti (310 mln Eesti krooni), sellest 3,9 mln latti rahas ja ülejäänu tehnoloogias. 23% ettevõtte aktsiatest müüdi avalikkusele erastamissertifikaatide eest. Käesoleva aasta lõpus on planeeritud organiseerida 1,2 miljoni uue aktsia suunatud emissioon strateegilisele investorile.
Käesolev aasta on Valmierale olnud erakordselt edukas. Aasta alguses tehtud konservatiivne 350 000 lati suurune kasumiplaan ületati esimese kuue kuuga, parandatud prognoos aasta lõpuks on 800 000 latti. Firma töötab sihiteadlikult toodangu kvaliteedi parandamise ja tootmise efektiivsuse suurendamise kallal.
Talinvest Suprema Läti analüütiku Angelika Khotelovichi arvates on aktsia oma praeguse hinnataseme juures siiski muu turuga võrreldes üle hinnatud, kuigi pikemas perspektiivis tuleks Valmiera fiiberklaasitehase aktsial hoolega silm peal hoida.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele