Eesti loodab parandada heaolu

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,01%7 627,79
DOW 300,56%51 747,75
Nasdaq 1,53%26 376,59
FTSE 1001,2%10 816,49
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,01%7 627,79
DOW 300,56%51 747,75
Nasdaq 1,53%26 376,59
FTSE 1001,2%10 816,49
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97

Luksemburgist Euroopa Liidu tippkohtumiselt naasnud peaminister Mart Siimann ütles eile Tallinna lennujaamas ajakirjanikele, et valitsus ei kavatse rakendada lisameetmeid väliskaubanduse ja jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks. Siiman väitis, et IMFi memorandumis esitatud sammud majandustingimuste karmistamiseks hakkavad jooksevkonto defitsiiti vähendama ühe protsendi võrra igal aastal. «Valitsuse ja Eesti Panga meetmed on piisavad ning tänavune 9--10protsendiline jooksevkonto defitsiit peaks vähenema 7--8 protsendini tuleval aastal,» avaldas peaminister lootust. Eesti ei rõhu kiiretele läbirääkimistele liiduga ühinemiseks ning soovib ühinemise ajaks vähendada jooksevkonto defitsiiti 3 protsendini, ütles Siiman.

Mart Siiman kinnitas, et 1998. aasta riigieelarvesse Euroopa Liiduga ühinemiseks planeeritavad 65 miljonit krooni ei peegelda tegelikke kulutusi liitumisläbirääkimiste ajal. Ta avaldas arvamust, et ühinemiskulud tuleks eraldi lahti kirjutada, sest kõik ministeeriumid peavad kulutama väga suuri summasid, et Eesti seadusi liidu nõudmistega kooskõlla viia.

Eesti loodab läbirääkimistel hakkama saada väikesearvulise delegatsiooniga, mille liikmed on ministeeriumide töötajad. Eesti poolt koordineerib läbirääkimisi välisministeerium.

Välisminister Toomas Hendrik Ilves, kellest saab läbirääkimistel Eesti delegatsiooni juht, avaldas rahulolu, et Läti ja Leedu kaasati läbirääkijate teise rühma. Ilvese hinnangul pole Euroopa Liiduga algavatel läbirääkimistel mõju Eesti-Vene suhetele.

«Üksnes ühinemine maailma kaubandusorganisatsiooni WTOga võib Venemaad mõjutada muutma Eesti suhtes ahistavaid topelttolle,» ütles Ilves. Välisministri sõnul võib Eesti liitumise kiirust mõjutada Aaasia finantskriis. «Ida -Euroopa ei ole isoleeritud, seetõttu on ta ka haavatav. Kuid seda on ka New York,» ütles Ilves laupäeval Luksemburgis.

Põhjamaade esindajad teatasid Luksemburgis, et Euroopa Liidu riigid kavatsevad panna kokku 1,58 mld krooni suuruse abipaketi, et valmistada kandidaatriike ette läbirääkimisteks. Abi jagatakse kahe aasta jooksul riikide vajaduste alusel. Varem on Euroopa Liit teatanud kandidaatriikidele alates 2000. aastast ligi 8 mld krooni eraldamisest põllumajanduse ja ligi 16 mld krooni eraldamisest infrastruktuuri arendamiseks. Ilvese sõnul on Eestil probleeme keskkonnaseisundi euronõuetega vastavusse viimisel.

Laupäeval teatas Ilves, et Eesti kavatseb liidu liikmeks saades võtta vastu Euroopa ühisraha.

«Kui inflatsiooni piirav nõue välja jätta, oleksime valmis juba täna Euroopa valuutaliiduga ühinema,» viitas Euroopa nõukogu asepresident, riigikogu väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland Eesti rangele rahapoliitikale. Ühisrahale üleminekuks ei tohi inflatsioon ületada enam kui 1,5% inflatsiooni liidu kolmes kõige madalama inflatsioonitasemega riigis, samuti ei tohi pikaajalise laenu intress ületada enam kui 2% liidu kolme kõige madalama laenuintressiga riigi intresse. Eelarvepuudujääk peab jääma alla 3% ja sisevõlg alla 60% rahvuslikust koguproduktist.

Ühisraha kehtestatakse 2002. aastal ning kahel eelneval aastal ei tohi valuutaliiduga ühinevad riigid olla oma valuutat devalveerinud.

Ojulandi sõnul oleks võimalik leida metoodika, mis näitaks inflatsiooni Eestis senisest madalamana. «Valuutaliit on meie ees seisvatest probleemidest kõige väiksem,» ütles välisminister Ilves Luksemburgis.

Peaminister Mart Siiman ja välisminister Toomas Hendrik Ilves on Euroopa Liiduga liitumisel lubanud Eesti elanikele heaolu kasvu, investeeringute suurenemist ja kiiret arengut rahandus- ja transpordisektoris. «Ühinedes tõusevad hinnad, kuid ka palgad tõusevad,» ütles Siiman, kelle sõnul on toetus liiduga ühinemisele Eestis kasvanud aasta alguse 29protsendilt 40 protsendile.

Ametlikult algab Euroopa Liidu laienemisprotsess 1998. aasta 30. märtsil, kui kohtuvad kandidaatriikide välisministrid. Eesti, T?ehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Küpros alustavad kahepoolseid valitsustevahelisi liitumisläbirääkimisi aprillis. Ettevalmistavad kõnelused algavad samal ajal Läti, Leedu ja veel kolme kandidaatriigiga.

Eesti loodab parandada heaolu

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised