• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,55
  • 09.01.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasia arengumaade tohutu laenukoorem

Baselis asuva rahvusvaheliste arvelduste panga (BIS) andmetel oli Aasia riikidel 1997. a 1. juuli seisuga pangalaene kokku 389,4 miljardit dollarit. Viimase 12 kuuga olid laenud kasvanud 15%, suurem osa neist olid lühiajalised. Kuigi need andmed on poole aasta vanused, annavad nad ometi pildi sellest, kuidas pangad laenasid mitmele riigile, kellel oli raskusi lühiajaliste laenude tagasimaksmisega.
Kuna seda ei arvestatud, siis on paljude arenenud riikide pangad sunnitud praegu pidama läbirääkimisi selle üle, kuidas päästa Lõuna-Koread lühiajaliste laenude koorma alt ja pikendada laenude tähtaega. BIS märgib, et 1997. a esimese poolaasta lõpuks oli Lõuna-Koreal pangalaene kokku 103,4 miljardit dollarit ja viimase 18 kuuga olid need kasvanud kolmandiku võrra. Hiljuti avaldatud Lõuna-Korea rahandusministeeriumi andmetel on aga Lõuna-Korea välisvõlg tunduvalt suurem ehk 153 miljardit dollarit.
Statistika järgi on Korea välisvõlast 68% ehk 70 miljardit dollarit alla aastase tähtajaga. Teistest finantskriisis olevatest riikidest on suurte lühiajaliste laenudega veel Tai, Indoneesia ja Malaisia. Indoneesia laenud kasvasid 1997. a keskpaigaks aastaga 19% ja olid 58,7 miljardit dollarit ning Malaisial 43% ja olid 28,8 miljardit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

1997. a esimesel poolel andsid Aasia riikidele kõige aktiivsemalt laene Euroopa pangad, kuid varasemate laenudega kokku oli endiselt suurim laenuandja Jaapan kokku 123,8 miljardi dollariga, sellest läks Koreale 23,7, Taile 37,7 ja Indoneesiale 23,1 mld dollarit.
Ka Ida- ja Kesk-Euroopa on võtnud viimasel ajal rahvusvahelistelt pankadelt järjest suuremaid laene. Nende laenukoorem kasvas aastaga 28% ja oli kokku 116,9 miljardit dollarit. Kõige järsemalt suurendasid laenude võtmist Venemaa, T?ehhi ja Poola. Teise iseloomuliku joonena lühenes pangalaenude tähtaeg.
Ladina-Ameerikas kahanes 1997. a esimesel poolel lühiajaliste laenude osakaal. 1. juuliks moodustasid need 52,3% 251,1 miljardi dollari suurusest kogulaenust. Seal on viimasel ajal püütud laene mitmekesistada: vähendada panga- ja avaliku sektori laene ja suurendada erafirmade otsekrediite. FT-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele