Pidevaks probleemiks meie lääne partnerite puhul on see, et summad, mida me vajame, on nende jaoks liiga väikesed, ütles Liive. «Alla 10 mln Saksa marga pole üldse mõtet midagi teha, korralik võlakirjaemissiooni maht on ikka 50 miljoni kandis.»
Liive sõnul on Tallinna Sadamal plaanis teha märtsis oma koostööpartnerite vahel üks küsitlusring, et selgitada välja kõige soodsama krediidi pakkuja.
Eesti Energia finantsdirektori Enn Kallikormi sõnul ei jää võlakirjade intressid Eesti turul loodetavasti väga pikaks ajaks nii kõrgele tasemele.
«On täiesti võimalik, et seni peame ise odavamaid krediidivõimalusi otsima. Praegu kaalume võimalikke variante,» rääkis Kallikorm. «Kohalikul turul on praegu 80 mln kr eest võlakirju. Eks pärast nende väljalunastamist näe, mis intressidega toimunud on,» märkis ta.
Kallikormi sõnul on Eesti Energia krediidivajadust lähemateks aastateks raske prognoosida, sest see sõltub paljudest majanduspoliitilistest teguritest, näiteks põlevkivi hinnast. «Laias mastaabis võiks meie krediidivajadus kaheks aastaks olla kuni 500 miljonit krooni,» lisas Kallikorm.
Detsembri lõpul emiteeris Eesti Energia kolmekuulisi võlakirju intressiga 15,67 protsenti. Tallinna Soojuse lühiajaliste võlakirjade intress oli 16,5 ja Tallinna Vee jaanuaris tehtud kahe emissiooni intress 15,67 protsenti.
Homme emiteerib Hansa Liising kolmekuulisi võlakirju intressiga 15 protsenti. BNS
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini