Eesti Pank: rekordiliselt areneb vaid kindlustus

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja asetäitja Andres Sutt ütles, et kindlustuse arengu põhjuseks on väike sõltuvus välisturgudest ja pensionireformi käivitumine.

Sutt lisas, et teiste majandusharude eelmisel aastal saavutatud rekordiline kasv jääb sel aastal ületamata. Samuti ei prognoosi keskpank tänavu väärtpaberituru kiiret kasvu, seda eriti aktsiate osas. «Kui investorid tulevad turule tagasi, siis kõigepealt vanemate ja tuntumate instrumentide juurde. Seega võlakirjadesse,» selgitas ta.

Möödunud aasta viimase kolme kuu tulemused selguvad Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvani sõnul paari nädala jooksul.

Sutt märkis, et viimase kvartali negatiivsete sündmuste mõju pehmendas eelnenud kuude tormiline majanduskasv.

Keskpanga arvutuste kohaselt arenes möödunud aastal enim finantssektor ja seda pankade vahendusel sissevoolanud väliskapitali tõttu. Pankade laenuportfellid kasvasid välismaalt sisselaenatud vahendite arvel ja viiendik valuutalaenudest läks kinnisvaraga seotud projektidesse, mida maailmas hinnatakse üheks riskantsemaks.

Suti sõnul ei ole finantssektori põhiküsimuseks sellel aastal mitte laenuportfellide suurendamine, vaid olemasoleva taseme säilitamine. Sutt möönis, et pankade varade kvaliteet võib halveneda, kuid kinnitas, et majanduse kogu võlakoormus pole nii suur, et halbade laenude osakaal plahvatuslikult suureneks.

Järvan kinnitas, et keskpangal pole kavas alandada kommertspankadele kehtestatud nõudeid. Ta märkis, et pigem on tõenäoline näiteks kapitali adekvaatsuse nõude tõstmine seniselt kümnelt protsendilt 12-le. Keskpank kehtestas 10protsendilise nõude sügisel, enne seda kehtis kapitali adekvaatsuse 8protsendiline nõue.