Suur Pauk Tokios

Erinevalt Londoni börsi murrangulistest uuendustest 1986. a koosneb Jaapani Suur Pauk reast väiksematest plahvatustest, mis on hajutatud neljale-viiele aastale.

Peaministri Ryutaro Hashimoto sõnul on reformide eesmärk kaasajastada Jaapani finantsturud maailma teiste arenenud turgude eeskujul, pidades eelkõige silmas New Yorki ja Londonit.

Nii nagu omal ajal London, loodab ka Tokio turgude efektiivsust tõsta konkurentsi suurendamise teel. Selleks kaotatakse aastaks 2002 piirid pankade, finantsasutuste ja kindlustusseltside vahelt, kes saavad edaspidi vabalt pakkuda konkureerivaid teenuseid.

Tänasest kaovad kõik piirangud seni rangelt reglementeeritud valuutakaubanduselt. Edaspidi saavad ettevõtted vabalt valuutat osta ja müüa ning paigutada oma raha välisriikidesse. Seni võisid valuutaga kaubelda vaid mõned suurpangad ning iga 5 miljonist jeenist suurema summa väljaviimiseks oli vaja eraldi luba.

Pangad kaotavad uuendusega ligi 20% tuludest, kuid eksportivatele ettevõtetele annavad need olulist kokkuhoidu.

Finantsturgude liberaliseerimine võib tuua uue kevade ka Jaapani jeenile. Keskpanga uus juht Masaru Hayami ütles hiljuti antud intervjuus, et soovib jeenile globaalses mastaabis tugevamat staatust. Esimeses järjekorras tähendaks see jeeni laiemat kasutust kaubanduses Jaapani tütarettevõtetega Kagu-Aasia riikides, kuid ka reservvaluutana, kus jeeni osakaal on seni jäänud USA dollari varju.

Tänasest alanevad väärtpaberitehingute komisjonitasud ning suureneb maaklerfirmade vabadus vahendustasude määramisel. Üks suuremaid muudatusi on plaan üle minna elektroonilisele kauplemisele aktsiate ja väärtpaberitega ööpäev läbi.

Jaapani valitsuse teine eesmärk on investeerida senisest efektiivsemalt elanike hoiused. 1100 miljardist dollarist kannab kaks kolmandikku praegu jooksval kontol vaid protsendist intressi. Läänemaailmas kasutataks sellist raha palju agressiivsemalt riigi majanduse elavdamiseks.

Valitsus loodab, et uued hoiustamise võimalused lisavad kapitaliturule aktiivsust, mis tooks uut elujõudu ka Jaapani raskustes majandusse. Praegu saavad Jaapani firmad laenu valdavalt pankadest, ainult 15% finantseerimisvajadusest kaetakse kapitalituru kaudu. USAs on sama näitaja 67%. DN-DI