• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 828,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 828,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,31
  • 03.04.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

T?iili pensionireform on olnud edukas

1980. aastate algul kaotati 25protsendiline tööandjamaks ja jäeti ajutine üleminekumaks, et maksta vanu pensione. Palgad tõusid. Igaüks sai valida endale pensionifondis oma konto, kuhu ta hakkas maksma oma palgast 10%. Seni on uue süsteemi järgi, mis pole veel 20aastanegi, pensionile läinud 257 000 inimest, kelle pension on keskmiselt 84% lõpp-palgast. Meestel on keskmine vanus olnud 57 ja naistel 54.
Fondid on õppinud raha paigutama, suunates osa raha erastamislaine ajal aktsiatesse. Keskmine fondide reaaltulu on olnud 11,8% aastas. T?iili pensionifondide käsutuses on raha 473 miljardit Eesti krooni, millest 29% on paigutatud börsile. Santiago börsi koguväärtus on nüüd võrdne riigi sisemajanduse kogutoodanguga.
Uue süsteemi looja, endine töö- ja sotsiaalkindlustusminister José Pinera väidab, et tänu uuele pensionisüsteemile on riigi aastane majanduskasv suurenenud 3 protsendilt seitsmele viimase 12 aasta jooksul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

ÜRO majandusekspert Andras Uthoff on arvamusel, et T?iili süsteemi kopeerinud Peruu, Kolumbia, Mehhiko, Boliivia ja El Salvador on teinud seda ilma kriitilise meeleta. Ta leiab, et seni ei ole täpselt suudetud kindlaks määrata reformi mõju majanduskasvule, samuti säästude suurenemisele. Lisaks peab ta ohtlikuks, kui liiga palju riike läheb fondisüsteemile üle, millega kaasneb fondikapitali plahvatuslik kasv. Näiteks Ladina-Ameerikas ja Hispaanias kasvab see praeguselt 150 miljardilt dollarilt aastaks 2011 600 miljardile. Sellisel juhul hakkab väga palju raha konkureerima samade investeeringute pärast. DI-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele