T?iili pensionireform on olnud edukas

1980. aastate algul kaotati 25protsendiline tööandjamaks ja jäeti ajutine üleminekumaks, et maksta vanu pensione. Palgad tõusid. Igaüks sai valida endale pensionifondis oma konto, kuhu ta hakkas maksma oma palgast 10%. Seni on uue süsteemi järgi, mis pole veel 20aastanegi, pensionile läinud 257 000 inimest, kelle pension on keskmiselt 84% lõpp-palgast. Meestel on keskmine vanus olnud 57 ja naistel 54.

Fondid on õppinud raha paigutama, suunates osa raha erastamislaine ajal aktsiatesse. Keskmine fondide reaaltulu on olnud 11,8% aastas. T?iili pensionifondide käsutuses on raha 473 miljardit Eesti krooni, millest 29% on paigutatud börsile. Santiago börsi koguväärtus on nüüd võrdne riigi sisemajanduse kogutoodanguga.

Uue süsteemi looja, endine töö- ja sotsiaalkindlustusminister José Pinera väidab, et tänu uuele pensionisüsteemile on riigi aastane majanduskasv suurenenud 3 protsendilt seitsmele viimase 12 aasta jooksul.

ÜRO majandusekspert Andras Uthoff on arvamusel, et T?iili süsteemi kopeerinud Peruu, Kolumbia, Mehhiko, Boliivia ja El Salvador on teinud seda ilma kriitilise meeleta. Ta leiab, et seni ei ole täpselt suudetud kindlaks määrata reformi mõju majanduskasvule, samuti säästude suurenemisele. Lisaks peab ta ohtlikuks, kui liiga palju riike läheb fondisüsteemile üle, millega kaasneb fondikapitali plahvatuslik kasv. Näiteks Ladina-Ameerikas ja Hispaanias kasvab see praeguselt 150 miljardilt dollarilt aastaks 2011 600 miljardile. Sellisel juhul hakkab väga palju raha konkureerima samade investeeringute pärast. DI-ÄP