Leimann ütles BNSile, et Suncor on tõsiselt huvitatud Eestisse investeerimisest ja siinsest põlevkivist. «Jutt oli küllalt konkreetne,» ütles Suncori juhtkonnaga kohtunud Leimann.

Eesti Põlevkivi nõukogu liige, majandusministri nõunik Arvi Hamburg rääkis, et sellisel tasemel huvilisi on väga palju, kes räägivad ja kuulavad, tahtes, et me räägiksime, kuidas meil siin asjad on. «Mina neid eriti tõsiselt ei võta,« lausus Hamburg. Ta mainis, et ka elektrisüsteemide vastu on rääkimise tasemel tundnud huvi 40--50 välisfirmat.

Hamburgi sõnul räägivad kanadalased viimasel ajal põlevkivikeemiast ja enda suurtest edusammudest sel alal. Reaalsus on aga selline, et Kanadas töötavad ainult laborid. Samal ajal Eestis Kiviteris töötavad tööstuslikud seadmed ja umbes 4000 tonni on aastas toodangut, ütles Hamburg.

Hamburg avaldas arvamust, et pigem oli Suncori jutt huvist Eesti põlevkivi vastu viisakuste vahetamise tasemel.

«Muidugi ei ole õige öelda, et mis need kanadalased niisama udutavad, aga selliseid huvi tasemel rääkijaid on ikka väga palju olnud,» sõnas Hamburg.

Hamburg meenutas, et kunagi, kui alustati koostööd Ameerika firmaga NRG Energy elektrijaamade erastamise teemal, tahtsid ameeriklased kohe ka kogu Eesti Põlevkivi elektrijaamadega liita. Pärast põlevkivi hinna kujunemise ja kaevandamisega lähemalt tutvumist ning Eesti Põlevkivis käimist nad loobusid ostmisest ning soovisid vaid pikaajalist lepingut Eesti Põlevkiviga.

Hamburgi sõnul tuleks ära oodata Suncori argumendid, milleks nad seda põlevkivi kasutada kavatsevad. «Selge on, et üle 60 km ei ole põlevkivi mõtet transportida,» lausus Hamburg. «Midagi peavad nad kohapeal tegema.»

Ka ASi Eesti Põlevkivi arengudirektor Agu Siim rääkis, et huvilisi on ettevõttes ennegi käinud. «Eks nende pilgust ja huvist on näha, et nad siin midagi teha tahavad, aga kui jõutakse põlevkivi asjus n-ö juurteni, siis üldjuhul huvi kaob,» lausus Siim. «Keegi ei kujuta ette meie tegelikku situatsiooni.» Ka tema sõnul ei ole praegu põhjust eriti kindlalt kanadalaste huvist rääkida.