Kuna Eesti Päevaleht lasi samuti tellimishinna alla, siis mingit olulist edu Postimees ei saavuta. Kui mõlemad lehed dumpingu abil lugejaid juurde võidavad, siis ikkagi Sõnumilehe arvel, kes on tõenäoliselt sunnitud varsti endale uue turuni?i otsima.
Äripäeva hinnangul tähendab dumpinghindade abil tuhande tellija lisandumine päevalehtedele miljoni krooni suurust kahjumit. See raha tuleb aga omanike taskust, mis toob kaasa lehe arengu pidurdumise.
Kuna ei ole tõenäoline, et praegusele tellimiskampaaniale järgneb reklaami hinna tõus, siis ei olegi muud võimalust, kui see, et Postimees ja Eesti Päevaleht peavad dumpingu kinni maksma tulevaste investeeringute ehk kvaliteedi arvel.
Tänu sellele, et Eesti Päevaleht ning Postimees annavad ajalehe uutele tellijatele alla omahinna, kasvab mõlema päevalehe tellijate arv mõneks ajaks märgatavalt. Kulutused, mis sellega kaasnevad, on siiski liiga suured, et Postimehe alustatud hinnasõda majanduslikult targaks pidada.
Praegune tellimiskampaania võib kahjustada ka mõlema ajalehe mainet, sest neli korda odavamalt pakutakse ajalehte ainult Tallinna, Harjumaa ja Tartu elanikele. Ei usu, et selline ühtede lugejate eelistamine valmistaks rõõmu teistes Eestimaa piirkondades elavatele tellijatele.
Seega võib mõtlematult käivitatud aktsioon nõuda Postimehelt ja Eesti Päevalehelt veel eraldi reklaamikampaania korraldamist, et parandada lehe mainet nende lugejate hulgas, kes oma elukoha tõttu väljavalitute hulka ei mahtunud.
Tegelikult võib Postimehe ja Eesti Päevalehe tellimiskampaania ristida ümber omanike rahakaoti tühjendamise kampaaniaks. Peaasi, et omanikel oleks mida tühjendada, sest muidu võib Tallinnas, Harjumaal ja Tartus elavate Eesti Päevalehe ja Postimehe lugejate rõõm jääda üürikeseks.