Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi eksisamm
Kolmapäeval teatas valitsus, et teeb 26. juunil riigikogule ettepaneku emiteerida Maapanka kinnijäänud hoiuste hüvitamiseks 540 miljoni krooni ulatuses seitsmeaastase tähtajaga võlakirju. Samal ajal teatati täiendavalt 900 miljoni krooni stabilisatsioonifondi viimise kavatsusest. Aasta lõpuks oleks seega stabilisatsioonifondis 2,8 miljardit krooni.
Äripäeva arvates on riigi võlakirjade emiteerimine vale otsus ja riigikogu peaks sellest loobuma, sest valitsus soovib käituda väga ebaratsionaalselt.
Tegemist on mõttetu ringiga: riik laenab välismaalt 540 miljonit krooni, maksab emissiooni korraldamise eest ja hakkab iga aasta maksma intressi ning samas viib välismaale 900 miljonit krooni.
Tekib küsimus, miks valitsus üritab paaniliselt Maapanga pankrotti vältida. Põhjus võib olla selles, et soovitakse vältida Maapangas toimunu avalikuks tulekut, sest Maapanga pankrotistumise korral saaks avalikkus näha mitut luukeret, mis võivad kahjustada valitsuskoalitsiooni mainet.
Teine põhjus on lähenevad valimised. Peaminister Mart Siimann ei taha minna ajalukku valitsusjuhina, kelle valitsemise ajal kaotasid sajad inimesed ja ettevõtted oma raha. See sobib aga rohkem põhjendama lisaeelarvest saja miljoni krooni eraldamist Maapanga kahjude katmiseks.
Probleem on praegu selles, et Koonderakonna ja Maarahva ühenduse luukeresid üritatakse peita ja Siimanni mainet hoida maksumaksjate rahaga. Esialgu läheb valitsuse ja keskpanga poolt riigikogule pakutud Maapanga päästmise programm maksma 640 miljonit krooni (lisaeelarve ja võlakirjade emissioon).
Välismaailmale antakse sellega väga halb signaal. Näidatakse, et valitsus ja keskpank on valmis maksumaksjate rahaga garanteerima kõik eraettevõtete ja eraisikute riskid. Siimanni kinnitus, et Maapanga päästmine ei kahjusta maksumaksjate raha, on tühi jutt.
Koomilisena tundub aga peaministri väide, et võlakirjaemissoon on tagatud Maapanga väärtpaberiportfelliga ja et valitsus loodab väärtpaberite ajatamisele, kuni väärtpaberiportfelli väärtus on tõusnud turuhinnani.
Tegelikult ongi aktsiate praegune väärtus nende turuhind. Kui riik tagab oma võlakirjad Maapanga aktsiaportfelliga, siis tähendab see seda, et riigist saab finantsspekulant, kes spekuleerib börsil maksumaksja rahaga. Muidugi võib see viia aktsiahinnad üles, sest valitsus on huvitatud börsi tõusust.
Äripäev nõustub Ardo Hanssoniga, kelle arvates oleks Maapanga pankrot olnud riigiasutustele heaks õppetunniks.
Kahjuks üritab valitsus riigiasutusi maksumaksja rahaga sellest õppetunnist säästa. On reaalne, et valitsuse kava läheb riigikogus läbi, sest sellest on huvitatud praegune koalitsioon.
Kuna võlakirjade emiteerimist toetab ka Eesti Pank, siis leiab see idee arvatavasti ka Reformierakonna toetuse -- vaatamata sellele, et läheb vastuollu Reformierakonna seniste põhimõtetega.