• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Muhu väina regati neljanda võistluspäeva hommikul seisab Virtsu sadama sildumiskohas üle 40 jahi. Tund aega enne starti hakkavad regatist osavõtjad ronima üle teiste jahtide oma alusele. Selleks tuleb pääseda üle kahe või kolme eesseisva jahi ja päästa oma jaht teiste küljest lahti.
«Virtsu on kehv sadam,» ütleb regatil kuuendat korda purjetav ASi Baltic Project Management juht Laur Lumet. «Siin ei ole piisavalt sildumiskohti ja puuduvad pesemisvõimalused,» põhjendab ta.
Eestis on 41 väikesadamat ja umbes tuhat andunud purjetajat. Regatil osalenud purjetajate ja jahtide omanike sõnul vastavad nõutud tingimustele enam-vähem vaid viisteist väikesadamat. «Neid võiks olla rohkem,» tunnistab ASi TOP direktor Raimo Kägu.
Kalev Vapper on kriitiline sadamaomanike kiindumuse suhtes ehitada igasse väikesadamasse hotell. Tema sõnul võiks seda raha palju otstarbekamalt sadama arendamiseks kasutada. «Kellele need hotellid küll ehitatakse?» küsib Vapper. Ta ei näe sellele põhjendust, sest sadamas randuvad purjetajad ööbivad oma jahtides.
Lohusalu sadamakapten Ilmar Kalle ütleb, et sadam peab tulevikus hakkama täitma ka seminari- ja konverentsikeskuse funktsioone.
Purjetamas käivad paljud ettevõtjad ja firmajuhid, kes on regati ajal kätte saadavad ainult mobiiltelefoni teel. Õhtuks on telefoni aku aga tühi ja laadida pole seda sadamas kusagil. Siis osutub tiibadega päästeingliks sadamas töötav baaridaam, kes annab võimaluse telefoni laadida kohviautomaadi jaoks mõeldud pistikupesas, heidavad purjetajad nalja.
Heiti Hääl põhjendab, et purjetajatele olulised veekindlad elektrikilbid maksavad oluliselt rohkem kui individuaalmaja elektrikilp ja neid peab purjetajate meelest olema sadamas rohkem kui üks.
Raimo Kägu ütleb, et erakapitaliga pole veel jõutud väikesadamates palju ära teha. «Põhjus on lihtne, see investeering ei too raha tagasi enne viitteist aastat ja vesiehitised on väga kallid,» lausub Kägu. «Eraomanik tahab aga kiirelt teenida ja oma raha tagasi saada.»
«Eesti on mereriik ja siin võiks lõpetada ära Muumimaade ja Kurrunurruvuti saarekeste rajamise,» arvab Kägu. «Mõttekam oleks paigutada raha väikesadamate väljaehitamisesse ja mereturismi arendamisesse.»
Ärimehed ja teised purjetamishuvilised usuvad, et tulevikus Eestis nii lähebki.
Lohusalu sadamas, 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast, seisab mitu korralikku kaatrit. Sadamakapten Ilmar Kalle seisab ühe suursuguse aluse kõrval ja ütleb, et see kuulub ASi Eesti Talleks juhile Andres Sarrile. Kaatri hinnaks pakub ta ligi kaks miljonit krooni. Ülejärgmine kaater kai ääres pidavat kuuluma teisele suurärimehele, Sarri heale sõbrale, ASi EE Grupp juhatuse esimehele Toomas Lumanile. Lumani kaatri hindab sadamakapten 800 000 kroonile.
Peale mitme erafirma kaubandus-tööstuskoda juhtiv Toomas Luman on ise napisõnaline ja ütleb, et Lohusalu sadamas seisva kaatri ostis talle kuuluv ettevõte kolm aastat tagasi. Kaatri ostmise põhjuseid ja kaatri ostnud firma nime keeldub Luman ütlemast. «Ma ei ole edev inimene ja ma ei taha sellel teemal pikemalt peatuda,» selgitab ta.
Sadamakapten Ilmar Kalle tunnistab, et ta teab vaid, kes ja millise kaatriga sõitmas käib, kuid ta ei tea, kellele kõik kaatrid ja jahid sadamas täpselt kuuluvad. «Ma ei julge ka väita, et need kaks kaatrit kuuluvad kindlasti eraisikutele Sarrile ja Lumanile,» täpsustab Kalle varemöeldut.
«Tihti ostetakse alused ettevõtete nimele, sest siis tuleb neilt vähem makse maksta,» teab Kalle.
Tuntumatest ärimeestest on kaatriomanikud kas eraisikuna või ettevõtete kaudu ASi Norma Grupp nõukogu esimees Jüri Käo, kütusefirma Alexela Oil tegevjuht Heiti Hääl, ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi, ERA Panga omanik Andres Bergmann, ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus, ASi Viru Rand suurosanik Märt Vooglaid, OÜ Eesti Ehitus peadirektor Egon Mats, ASi Pressinvest juhatuse esimees Margus Mets, Tallinna maailma kaubanduse keskuse juhatuse esimees Aivar Rauam kahepeale muusikaärimehe Lauri Laubrega, Hoiupanga Liisingu ASi juhatuse esimees Andres Eesmaa, vandeadvokaat Kaido Pihlakas, samuti kaatritega kauplev ASi Info Auto juhatuse esimees Viktor Siilats. Äripäevale teadaolevalt plaanib ASi ETFC Grupp juhatuse esimees Ants Laos lähiajal hoopis Eesti uhkeima aluse, 30meetrise purjejahi ostmist.
- käimlate vähesus
- sildumiskohtade nappus
- puudulik elektrivarustus
- kehv toitlustamine
- kuivatuskappide puudumine
- tankimisvõimaluste vähesus
- turvalisuse küsimused
- tolli- ja piirivalveprobleemid
- kehv turismiinfo
- Abruka
- Haapsalu
- Lehtma
- Lohusalu
- Naissaare
- Narva
- Nasva
- Orissaare
- Orjaku
- Pirita
- Pärnu
- Roomassaare
- Suursadam (Hiiumaal)
- Sõru
- Triigi
- Vergi

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele