Meremees nutab sadama järele

Muhu väina regati neljanda võistluspäeva hommikul seisab Virtsu sadama sildumiskohas üle 40 jahi. Tund aega enne starti hakkavad regatist osavõtjad ronima üle teiste jahtide oma alusele. Selleks tuleb pääseda üle kahe või kolme eesseisva jahi ja päästa oma jaht teiste küljest lahti.

«Virtsu on kehv sadam,» ütleb regatil kuuendat korda purjetav ASi Baltic Project Management juht Laur Lumet. «Siin ei ole piisavalt sildumiskohti ja puuduvad pesemisvõimalused,» põhjendab ta.

Eestis on 41 väikesadamat ja umbes tuhat andunud purjetajat. Regatil osalenud purjetajate ja jahtide omanike sõnul vastavad nõutud tingimustele enam-vähem vaid viisteist väikesadamat. «Neid võiks olla rohkem,» tunnistab ASi TOP direktor Raimo Kägu.

Purjetajate sõnul ei oota nad, et keegi sadamas ööbivaid mehi-naisi kätel kannaks, kuid WC-kabiine võiks igas sadamas olla rohkem kui üks.

«Kujutage endale ette, kui 120 merelt tulnud matsi ootab WC ukse taga järjekorras,» toob ASi Kivivill Isolatsioon müügidirektor André Tedre näiteks Roomassaare sadamas regati ajal juhtunud piinliku olukorra.

Kogenud purjetaja Kalev Vapper on veendumusel, et väikesadamate töötajad pole mõelnud purjeregattide korraldamise peale, sest neid peetakse harva.

Vergi sadama üks omanikke Heiti Hääl ostis sadama koos äripartneritega poolteist aastat tagasi 400 000 krooni eest. Praeguseks on sadamasse paigutatud ligi kaheksa miljonit krooni ja purjetajate sõnul kuulub Vergi Eesti paremate väikesadamate hulka.

Hääl tunnistab, et poolteist aastat tagasi sadamat ostes olid Eesti majanduses paremad ajad kui praegu. «Need, kes täna otsustavad mereturismi arendamisesse investeerida, peavad arvestama sellega, et see neile raha kohe tagasi ei too,» sõnab Hääl.

Hääl ei varja, et Vergi sadama kahjum oli eelmisel aastal ligi pool miljonit krooni ja sadama omanikuna pole ta sealt veel sentigi välja võtnud. Sügiseks ostab Pärnu Sadama AS Hääle ja Vihula valla osaluse sadamas ära, mille võrra suurendab Hääl osalust Pärnu Sadamas. «Sellise otsuse tingis kulude vähendamise vajadus ja ühtse juhtimisega majandab Vergi ennast tulevikus ära,» sõnab kütuseärimees Hääl. Pärnu Sadamale kuuluvad juba praegu Haapsalu jahtklubi ja osalus Kuressaare jahtklubis.

Pärnu Sadama üks osanik, AS Pindi Invest paigutas Pärnus asuvasse sadamasse kolm aastat tagasi ligikaudu üksteist miljonit krooni. «Ma ei salga, et seda valdkonda me siis eriti hästi ei tundnud,» tunnistab Pindi Investi juhatuse esimees Rein Kilk.

Investeerimistuhin oli tollal nagu lastehaigus, sellega läksid kaasa kõik, kellel raha oli, kõneleb Kilk. «Ma ei oska siiani öelda, kas tegemist oli armastusega väikesadamate vastu või oli see rumalus,» pihib Kilk.

Kalev Vapper on kriitiline sadamaomanike kiindumuse suhtes ehitada igasse väikesadamasse hotell. Tema sõnul võiks seda raha palju otstarbekamalt sadama arendamiseks kasutada. «Kellele need hotellid küll ehitatakse?» küsib Vapper. Ta ei näe sellele põhjendust, sest sadamas randuvad purjetajad ööbivad oma jahtides.

Lohusalu sadamakapten Ilmar Kalle ütleb, et sadam peab tulevikus hakkama täitma ka seminari- ja konverentsikeskuse funktsioone.

Purjetamas käivad paljud ettevõtjad ja firmajuhid, kes on regati ajal kätte saadavad ainult mobiiltelefoni teel. Õhtuks on telefoni aku aga tühi ja laadida pole seda sadamas kusagil. Siis osutub tiibadega päästeingliks sadamas töötav baaridaam, kes annab võimaluse telefoni laadida kohviautomaadi jaoks mõeldud pistikupesas, heidavad purjetajad nalja.

Heiti Hääl põhjendab, et purjetajatele olulised veekindlad elektrikilbid maksavad oluliselt rohkem kui individuaalmaja elektrikilp ja neid peab purjetajate meelest olema sadamas rohkem kui üks.

Raimo Kägu ütleb, et erakapitaliga pole veel jõutud väikesadamates palju ära teha. «Põhjus on lihtne, see investeering ei too raha tagasi enne viitteist aastat ja vesiehitised on väga kallid,» lausub Kägu. «Eraomanik tahab aga kiirelt teenida ja oma raha tagasi saada.»

«Eesti on mereriik ja siin võiks lõpetada ära Muumimaade ja Kurrunurruvuti saarekeste rajamise,» arvab Kägu. «Mõttekam oleks paigutada raha väikesadamate väljaehitamisesse ja mereturismi arendamisesse.»

Ärimehed ja teised purjetamishuvilised usuvad, et tulevikus Eestis nii lähebki.

Lohusalu sadamas, 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast, seisab mitu korralikku kaatrit. Sadamakapten Ilmar Kalle seisab ühe suursuguse aluse kõrval ja ütleb, et see kuulub ASi Eesti Talleks juhile Andres Sarrile. Kaatri hinnaks pakub ta ligi kaks miljonit krooni. Ülejärgmine kaater kai ääres pidavat kuuluma teisele suurärimehele, Sarri heale sõbrale, ASi EE Grupp juhatuse esimehele Toomas Lumanile. Lumani kaatri hindab sadamakapten 800 000 kroonile.

Peale mitme erafirma kaubandus-tööstuskoda juhtiv Toomas Luman on ise napisõnaline ja ütleb, et Lohusalu sadamas seisva kaatri ostis talle kuuluv ettevõte kolm aastat tagasi. Kaatri ostmise põhjuseid ja kaatri ostnud firma nime keeldub Luman ütlemast. «Ma ei ole edev inimene ja ma ei taha sellel teemal pikemalt peatuda,» selgitab ta.

Sadamakapten Ilmar Kalle tunnistab, et ta teab vaid, kes ja millise kaatriga sõitmas käib, kuid ta ei tea, kellele kõik kaatrid ja jahid sadamas täpselt kuuluvad. «Ma ei julge ka väita, et need kaks kaatrit kuuluvad kindlasti eraisikutele Sarrile ja Lumanile,» täpsustab Kalle varemöeldut.

«Tihti ostetakse alused ettevõtete nimele, sest siis tuleb neilt vähem makse maksta,» teab Kalle.

Tuntumatest ärimeestest on kaatriomanikud kas eraisikuna või ettevõtete kaudu ASi Norma Grupp nõukogu esimees Jüri Käo, kütusefirma Alexela Oil tegevjuht Heiti Hääl, ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi, ERA Panga omanik Andres Bergmann, ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus, ASi Viru Rand suurosanik Märt Vooglaid, OÜ Eesti Ehitus peadirektor Egon Mats, ASi Pressinvest juhatuse esimees Margus Mets, Tallinna maailma kaubanduse keskuse juhatuse esimees Aivar Rauam kahepeale muusikaärimehe Lauri Laubrega, Hoiupanga Liisingu ASi juhatuse esimees Andres Eesmaa, vandeadvokaat Kaido Pihlakas, samuti kaatritega kauplev ASi Info Auto juhatuse esimees Viktor Siilats. Äripäevale teadaolevalt plaanib ASi ETFC Grupp juhatuse esimees Ants Laos lähiajal hoopis Eesti uhkeima aluse, 30meetrise purjejahi ostmist.

- käimlate vähesus

- sildumiskohtade nappus

- puudulik elektrivarustus

- kehv toitlustamine

- kuivatuskappide puudumine

- tankimisvõimaluste vähesus

- turvalisuse küsimused

- tolli- ja piirivalveprobleemid

- kehv turismiinfo

- Abruka

- Haapsalu

- Lehtma

- Lohusalu

- Naissaare

- Narva

- Nasva

- Orissaare

- Orjaku

- Pirita

- Pärnu

- Roomassaare

- Suursadam (Hiiumaal)

- Sõru

- Triigi

- Vergi