Roheline kaart kindlustab sõiduki omaniku vastutuse

Riikidesse, kus kehtib kohustusliku liik- luskindlustuse seadus, on võimalik siseneda, ostes riigi piirikindlustuspoliisi.

Kuna enamasti soovitakse külastada enam kui üht riiki, siis eraldi piirikindlustuste ostmine läheb kallimaks kui osta roheline kaart, millega saab kehtivusaja jooksul siseneda poliisile märgitud riikidesse piiramatu arv kordi.

Erinevalt teistest riikidest kehtib Eesti roheline kaart ka Eesti territooriumil. Selle kehtivusaja jooksul ei pea sõiduki suhtes sõlmima eraldi tavakindlustuslepingut.

Kui aga sõiduki suhtes, millel on kehtiv tavakindlustusleping, soovitakse sõlmida rohelise kaardi leping, on kõige kasulikum sõlmida see samas kindlustusseltsis, kus tavakindlustusleping. Sellisel juhul lahutatakse rohelise kaardi lepingu maksest tasutud tavalepingu makse osa kattuva perioodi eest.

Roheline kaart on tavaline vastutus-, mitte varakindlustusleping. Ostes rohelise kaardi, kindlustab sõiduki omanik oma vastutuse, mitte sõiduki. See tähendab, et liiklusõnnetuse korral ei pea vastutava sõiduki omanik ise tasuma kannatanule kahju, vaid seda teeb tema eest kindlustusselts.

Kahjud hüvitatakse kannatanule selle riigi normide ja piirmäärade järgi, kus toimus liikluskahju. Kannatanule hüvitab kahju õnnetuse toimumiskohariigi rohelise kaardi büroo ja nõuab selle tagasi koos käsitluskuludega kaardi väljastanud kindlustusseltsilt.

Seega, kui Eesti territooriumil tekitab välismaa sõiduk kahju kohalikule sõidukile, käsitleb seda juhtumit vastavalt ühtsele büroodevahelisele lepingule Eesti liikluskindlustuse fond kui rahvuslik rohelise kaardi büroo ning hüvitab kannatanule kahju vastavalt Eestis kehtivale liikluskindlustuse seadusele. Olles hüvitanud kahju, esitab fond tagasimaksenõude selle sõiduki kindlustusseltsile.

Juhul kui Eesti sõiduk jääb kannatanuks rohelise kaardi süsteemi riigis (v.a Eesti), on kannatanuks jäänud sõiduki omanikul õigus isiklikult pöörduda otse vastutava sõiduki kindlustusseltsi poole või volitada vahendajaks Eesti liikluskindlustuse fond.

Juhtumit käsitleb õnnetuse asukohariigi rohelise kaardi büroo või süüdlase kindlustusselts. Kahjuks kipub sellistel juhtumitel hüvitise laekumine venima, sest puuduvad kindlad tähtajad, mille jooksul vastutav pool on kohustatud kannatanule kahju hüvitama.

Soovitus kõigile juhtidele: õnnetuse korral kutsuge kindlasti politsei ning võimaluse korral nõudke politsei protokolli koopia, kirjutage üles vastaspoole andmed (nimi, elukoht, poliisi number, kindlustusselts jne), võtke vastaspoolelt vastutust tõendav seletus (võib täita tavalisele paberile), tehke sündmuskohast pilt (kui lubatakse).

Korralik vormistus on igati kasulik.

Endistest NSV Liidu maadest on Eesti ja Ukraina rahvuslikud bürood ainsad, kellel on õigus väljastada rohelisi kaarte ning kus kehtivad teiste riikide kaardid. Leedus ja Venemaal ei ole liikluskindlustuse seadust ning ei ole kohustuslik osta liikluskindlustust. Läti sai rohelise kaardi süsteemi liikmeks tänavu juunis. Juuli algul sõlmisid Eesti liikluskindlustuse fond ja Läti rohelise kaardi büroo kahepoolse lepingu, mille kohaselt kehtib roheline kaart alates 1. augustist ka Lätis.

Praegu on Eesti liikluskindlustuse fond sõlminud ühtse büroodevahelise lepingu 37 riigi rahvusliku bürooga, teiste hulgas Austria, Andorra, Belgia, Bosnia-Hertsegoviina, Bulgaaria, ?veitsi, Küprose, T?ehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iisraeli, Iirimaa, Islandi, Luksemburgi, Läti, Malta, Makedoonia, Norra, Hollandi, Portugali, Poola, Rumeenia, Rootsi, Slovakkia, Türgi ja Ukrainaga.