• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusmemorandumi sümpaatsed täiendused

    Juunis allkirjastasid Eesti Pank ja valitsus täiendava Eesti majanduspoliitika memorandumi. Selle üsnagi sümpaatse dokumendi põhiideed on ülejäägiga eelarve, uute maksude mittekehtestamine, üldvalitsuse kulude kokkuhoid, stabilisatsioonifondi suurendamine ja riigi kätte jäänud suurettevõtete erastamine. Tingimustes, kus meil läheb hästi, aga me ei tea, kas meil ka tulevikus nii hästi läheb, on need õiged põhimõtted.
    1997. aasta, mis oli Eesti majanduses vaieldamatult tippaasta ja jääb selleks veel tükiks ajaks, võimaldas maksude ülelaekumist võrreldes eelarves prognoosituga. 1997. aasta üldine maksukoormus on kokku arvutatud 39 protsendiks (riigi tulud jagatud sisemajanduse kogutoodanguga). Tänu maksude heale laekumisele kujunes tegelik maksukoormus isegi protsent-paar kõrgemaks, kui oli ennustatud. Pigem võib seda lugeda positiivseks nähteks, sest tegemist polnud valitsusepoolse teadliku maksude tõstmise poliitikaga, vaid maksude poolest hea saagiaastaga.
    1998. aastal näevad Eesti Pank ja valitsus maksukoormuse alanemist 38 protsendini. Ilmselt murrab siingi sisse turumajanduslik faktor -- sisemajanduse kogutoodangu kasvutempo aeglustub ja tulud võivad 1997. aasta omadele alla jääda.
    Loodetavasti ei leia toetust idee muuta üksikisiku tulumaks astmeliseks. Keskerakonna väljapakutud algatus ja konkreetsed tulude skaalad viiksid esialgu üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemisele. Seetõttu võiks maksumaksja uut põhi-mõtet praegu isegi tervitada -- rohkem hakkaks tulumaksu maksma ainult mõni protsent rikkaid. On aga karta, et tulude astmestik jääb kiiresti ajale jalgu ja juba järgmisel aastal võib suur osa elanikkonnast täheldada maksukoormuse tõusu. 1997. aasta tuludeklaratsioonid näitasid igatahes varaka keskklassi laienemist.
    Ülejäägiga eelarve võib tekkida põhimõtteliselt nii tulude suurenemisest kui ka kulude kokkuhoiust. Ka teise poole, nii-öelda vägede tagasitõmbamise kohta on memorandum andnud suunised. Lisaeelarveid enam ei koostata, üldvalitsuse kulusid vähendatakse sel aastal ühe protsendi võrra -- 32 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
    Eelarve ülejääk suunatakse majanduse stabilisatsiooni fondi, mille maht suureneb selle aasta lõpuks 2,8 miljardi kroonini (sinna on ette nähtud ka Eesti Telekomi erastamisest saadav raha).
    Kuna stabilisatsioonifond, 3,6% SKTst, ei paikne Eesti kommertspankades, siis on nimetatud rahamass Eesti raharinglusest väljas, mis ongi stabilisatsioonifondi mõte. Kommertspankadest kanduks seesama raha päevavajaduste rahuldamiseks. Pole välistatud, et stabilisatsioonifondi raha jätmine Eestisse oleks pikendanud mõne nüüd juba kadunud panga agooniat. Õnneks pääses valitsus väiksemate kaotustega.
    Positiivne on riigi konkreetsus erastamisprogrammi lõpuleviimisel. Otsus puudutab 20 suurt infrastruktuuriettevõtet. Riigile kuuluvad 49% Eesti Telekomi aktsiatest lähevad müüki 1998. aasta oktoobris-novembris. Otsustatud on Balti ja Eesti elektrijaama müümine erakätesse. Erastatakse Eesti Põlevkivi ja Eesti Raudtee.
    Erastamisest saadud raha kui ühekordse tuluallika paigutamine stabilisatsioonifondi on põhjendatud, sest tulevikus pole loota enam nii suuri erastamistulusid. Stabilisatsioonifond on isegi eelistatavam kui Hüvitusfond, sest viimasel lasub liiga suur risk aktsiainvesteeringute ja Maapangaga lähedase seotuse tõttu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.