Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa sündmuste piiratud mõju

    Ida-Euroopa riike huvitab täna enam, mis toimub Euroopa Liidus ja eelkõige Saksamaal, mille osakaal kaubanduspartnerina on oluliselt kasvanud.
    Ka Balti riikide ekspordist langeb ligi pool ELi riikide arvele, ehkki Venemaa ja SRÜ riikide osa on jätkuvalt suur. Kõige raskemas olukorras on Vene kriisi tõttu Leedu, mille ekspordist moodustavad SRÜ riigid 45%.
    Lätis lisandub 23% ekspordile veel transiitkaubandus Venemaaga, mis moodustab SKTst 25%.
    Merita Nordbankeni analüütik Julianna Borsos-Torstila ennustab, et Venemaa finantskriis võib Läti eksporti vähendada 20%. Läti sisemajanduse kogutoodangu kasv jääb aga varem prognoositud 6,5% asemel kaks protsenti väiksemaks. Seda kinnitas ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch IBCA, kes andis juunis Läti pikaajaliste võlakohustuste reitinguks BBB ega kavatse seda muuta.
    Esimesel poolaastal on Läti kaubavahetus Venemaaga vähenenud 1,5%, Venemaa Riia saatkonna sõnul võib see aasta lõpuks langeda 20--30%. Eksportijatest on enim probleeme kalatööstusel, mille ekspordist läheb 70% Venemaale. Ladudesse on kuhjunud 20--30 miljonit karpi kalakonserve. Paljud firmad on tootmist piiranud ning otsivad alternatiivseid turge. Vene toorainele orienteeritud firmad kardavad odavast toorainest ilma jääda.
    Peamiselt Venemaale orienteerunud Leedu toiduainetootjad müüvad idaturul praegu vaid murdosa senistest mahtudest. Augustis eksporditi SRÜ riikidesse varasema 1800 tonni asemel vaid 313 tonni juustu ning võid 500 tonni vähem. Piimakonserve viidi endise 727 tonni asemel idaturule vaid 34 tonni.
    Valitsuse sõnul võivad Leedu suurima kaubanduspartneri probleemid alandada SKT kasvu varem prognoositud 7 protsendilt 4--5 protsendile.
    Ehkki Vene turg on ebastabiilne, ei tohi sealt päriselt lahkuda. Täielik ümberorienteerumine läänele ei oleks lahendus.
    Leedus näiteks nägi 1998. aasta esimese poolaasta kaubavahetus välja järgmiselt: kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega 8,21 miljardit, defitsiit 2,92 miljardit litti. Kaubavahetus SRÜ riikidega 6,54 miljardit, ülejääk 0,25 miljardit litti.
    Defitsiit lääneriikidega kasvab järjest, millega kasvab ka finantskriisi oht. Samas on kaubavahetus SRÜ riikidega, Venemaa välja arvatud, positiivne. Venemaa puhul tuleb vaadata eelkõige impordi struktuuri, mille moodustavad kütus ja tööstusele vajalik tooraine. Samas ekspordivad Balti riigid eelkõige valmistoodangut.
    «Vene turult ei tohi mingil juhul lahkuda. Vastupidi, neid sidemeid tuleb arendada,» ütles Läti ekspordiassotsiatsiooni asepresident Erik Rozentsveig.
    Muu hulgas kaalutakse bartertehinguid -- näiteks tasub Vene partner kauba eest soodustustega raudteeveostel -- ning intensiivsemat turustuspoliitikat Ukrainas. B&B-DN-REUTERS-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.