Venemaa sündmuste piiratud mõju

Merita Nordbankeni analüütik Julianna Borsos-Torstila ennustab, et Venemaa finantskriis võib Läti eksporti vähendada 20%. Läti sisemajanduse kogutoodangu kasv jääb aga varem prognoositud 6,5% asemel kaks protsenti väiksemaks. Seda kinnitas ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch IBCA, kes andis juunis Läti pikaajaliste võlakohustuste reitinguks BBB ega kavatse seda muuta.

Esimesel poolaastal on Läti kaubavahetus Venemaaga vähenenud 1,5%, Venemaa Riia saatkonna sõnul võib see aasta lõpuks langeda 20--30%. Eksportijatest on enim probleeme kalatööstusel, mille ekspordist läheb 70% Venemaale. Ladudesse on kuhjunud 20--30 miljonit karpi kalakonserve. Paljud firmad on tootmist piiranud ning otsivad alternatiivseid turge. Vene toorainele orienteeritud firmad kardavad odavast toorainest ilma jääda.

Peamiselt Venemaale orienteerunud Leedu toiduainetootjad müüvad idaturul praegu vaid murdosa senistest mahtudest. Augustis eksporditi SRÜ riikidesse varasema 1800 tonni asemel vaid 313 tonni juustu ning võid 500 tonni vähem. Piimakonserve viidi endise 727 tonni asemel idaturule vaid 34 tonni.

Valitsuse sõnul võivad Leedu suurima kaubanduspartneri probleemid alandada SKT kasvu varem prognoositud 7 protsendilt 4--5 protsendile.

Ehkki Vene turg on ebastabiilne, ei tohi sealt päriselt lahkuda. Täielik ümberorienteerumine läänele ei oleks lahendus.

Leedus näiteks nägi 1998. aasta esimese poolaasta kaubavahetus välja järgmiselt: kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega 8,21 miljardit, defitsiit 2,92 miljardit litti. Kaubavahetus SRÜ riikidega 6,54 miljardit, ülejääk 0,25 miljardit litti.

Defitsiit lääneriikidega kasvab järjest, millega kasvab ka finantskriisi oht. Samas on kaubavahetus SRÜ riikidega, Venemaa välja arvatud, positiivne. Venemaa puhul tuleb vaadata eelkõige impordi struktuuri, mille moodustavad kütus ja tööstusele vajalik tooraine. Samas ekspordivad Balti riigid eelkõige valmistoodangut.

«Vene turult ei tohi mingil juhul lahkuda. Vastupidi, neid sidemeid tuleb arendada,» ütles Läti ekspordiassotsiatsiooni asepresident Erik Rozentsveig.

Muu hulgas kaalutakse bartertehinguid -- näiteks tasub Vene partner kauba eest soodustustega raudteeveostel -- ning intensiivsemat turustuspoliitikat Ukrainas. B&B-DN-REUTERS-ETA-ÄP