Kinnisvaraliisingu kasutamine on praegu ja jääb ilmselt ka tulevikus kallimaks kui laen, kuid ühe alternatiivse võimalusena eraisikule eluaseme või firmale büroo soetamiseks on tal oma koht olemas.

Kinnisvaraliisingu intressitase on küll kõrgem kui eluasemelaenul, kuid liising on paindlikum ja veidi liberaalsemate tingimustega. Kogu protsess liisingu taotlemisest kuni eluaseme ostmiseni on üldjuhul lühem.

Dokumentidest piisab nii Hansa Liisingu kui ka Ühisliisingu puhul liisingutaotlusest, objekti hindamisaktist ning kliendi sissetulekut tõendavast dokumendist. Enne hindamisakti tellimist on soovitatav liisingufirmaga ühendust võtta ja selgitada, kas liisingu saamine on reaalne, et mitte teha ilmaasjata kulutusi hindamisele.

Eelmise aasta augustis oli avansiline sissemakse kinnisvara liisimisel tunduvalt väiksem kui omafinantseering eluasemelaenu võtmisel (avansiline sissemakse piirdus mõnikord 10 protsendiga). Täna pole see vahe enam märkimisväärne -- minimaalne avansiline sissemakse on 30% kinnisvara maksumusest.

Kinnisvaraliisingu mõningal määral liberaalsemad tingimused tulenevad sellest, et liisingufirmal on objekti omanikuna suurem võimalus kontrollida objekti kasutamist (võimalik tagantjärele müük jne). Seetõttu pole näiteks kohustuslik kliendi sissetuleku laekumine liisingufirma partnerpanga kontole. Kliendi sissetulekut saab reguleerida tagatisega, näiteks kui nõutust veidi väiksema sissetulekuga kliendil on väga hea tagatis.

Liisingu varianti on mõtet tõsiselt kaaluda veel juhul, kui tegemist on kombineeritud projektidega (nt kinnisvara pluss seadmed).

Täna kasutavad eraisikud ja firmad kinnisvaraliisingut arvuliselt enam-vähem ühepalju, rahaliselt on firmade osa tunduvalt üle poole.