• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraliising kui alternatiiv

    Kinnisvaraliisingu kasutamine on praegu ja jääb ilmselt ka tulevikus kallimaks kui laen, kuid ühe alternatiivse võimalusena eraisikule eluaseme või firmale büroo soetamiseks on tal oma koht olemas.
    Kinnisvaraliisingu intressitase on küll kõrgem kui eluasemelaenul, kuid liising on paindlikum ja veidi liberaalsemate tingimustega. Kogu protsess liisingu taotlemisest kuni eluaseme ostmiseni on üldjuhul lühem.
    Dokumentidest piisab nii Hansa Liisingu kui ka Ühisliisingu puhul liisingutaotlusest, objekti hindamisaktist ning kliendi sissetulekut tõendavast dokumendist. Enne hindamisakti tellimist on soovitatav liisingufirmaga ühendust võtta ja selgitada, kas liisingu saamine on reaalne, et mitte teha ilmaasjata kulutusi hindamisele.
    Eelmise aasta augustis oli avansiline sissemakse kinnisvara liisimisel tunduvalt väiksem kui omafinantseering eluasemelaenu võtmisel (avansiline sissemakse piirdus mõnikord 10 protsendiga). Täna pole see vahe enam märkimisväärne -- minimaalne avansiline sissemakse on 30% kinnisvara maksumusest.
    Kinnisvaraliisingu mõningal määral liberaalsemad tingimused tulenevad sellest, et liisingufirmal on objekti omanikuna suurem võimalus kontrollida objekti kasutamist (võimalik tagantjärele müük jne). Seetõttu pole näiteks kohustuslik kliendi sissetuleku laekumine liisingufirma partnerpanga kontole. Kliendi sissetulekut saab reguleerida tagatisega, näiteks kui nõutust veidi väiksema sissetulekuga kliendil on väga hea tagatis.
    Liisingu varianti on mõtet tõsiselt kaaluda veel juhul, kui tegemist on kombineeritud projektidega (nt kinnisvara pluss seadmed).
    Täna kasutavad eraisikud ja firmad kinnisvaraliisingut arvuliselt enam-vähem ühepalju, rahaliselt on firmade osa tunduvalt üle poole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.