Laenu- ja liisimisvõimalused jäävad järjest ahtamaks. Ühed pangad kaovad ja teised on mitmed laenutooded külmutanud. Eraisikud saavad praegu praktiliselt üksnes eluaseme- ja õppelaenu.

Eesti Panga statistilised andmed nii kurvad siiski ei ole. Septembris kasvas pankade laenuportfell 26,7 miljoni krooni ehk 0,11 protsendi võrra.

Kui äriühingutele väljastatavate laenude maht kasvas vaid 0,04 protsenti, siis eraisikutele väljastatavate laenude portfell tervelt 2 protsenti. Üllatav, et ametlikult pangad tarbimislaenu peaaegu ei väljasta, nende maht aga kasvas septembris 89,3 miljoni krooni võrra. Kas see tähendab seda, et tarbimislaenu saavad vaid väljavalitud?

Juba aasta oleme elanud olukorras, kus kroonilaenude keskmine intress on suurem kui tarbijahinnaindeks. See tähendab, et nii ettevõtte kui ka eraisiku risk laenuvõtmisel on varasemast kvalitatiivselt suurem. Kui intress oli inflatsioonist väiksem, polnud laenu tagastamisega peaaegu mingeid probleeme. Ettevõte sai pangale makstavad intressid kompenseerida hindade tõstmisega, eraisik palga tõusuga.

Uues majandusolukorras võivad laenuvõtmist endale lubada vaid need ettevõtted, kes on oma projekti läbilöögivõimes veendunud, st laenu tasub pangast küsima minna ainult siis, kui ettevõtte tegevus on piisavalt efektiivne ning rentaabel.

Usun, et aega, kui inflatsioon on intressidest taas kõrgem, ei tule enam kunagi.