SEB ei tagane

«Oleme Rootsi ettevõtjate jälgedes laiendanud oma tegevust välismaale ning jätkame seda ka edaspidi. Kavatseme seda riski kanda ning vajadusel selle eest ka maksta,» ütles SEBi tegevjuht Lars Thunell pärast kolmanda kvartali oodatust halvemate majandustulemuste avaldamist. Thunelli kinnitusel on panga olukord stabiilne ning SEB jätkab arengut üle-euroopaliseks pangaks saamise suunas, mille kodubaasiks on Põhjamaad.

Panga kolmanda kvartali kahjum oli 1,37 miljardit Rootsi krooni, kuna pank suunas 1,4 miljardit krooni Vene turuga seotud võimalike laenukahjude katteks.

Panga üheksa kuu ärikasum vähenes 40 protsenti 3,7 miljardi kroonini. Möödunud aasta jaanuaris--septembris oli panga ärikasum 6,2 miljardit krooni.

SEB, mis on olnud välisriikides aktiivsem kui teised Rootsi pangad, teatas, et on aasta algusest oluliselt vähendanud oma osalust arenevatel turgudel -- 47 miljardilt kroonilt mais 28 miljardile kroonile septembri lõpuks. Suurem osa neist investeeringutest on Aasia riikides.

Venemaal on pank oma osalust vähendanud 1,8 miljardi kroonini.

Esimest korda avalikustas SEB ka oma osaluse spekulatiivsetes riskihajutusfondides. 30. septembri seisuga oli pank fondidele laenanud 3,5 miljardit krooni. Oktoobri lõpuks oli summa kahanenud 2,8 miljardile kroonile.

Soome Kauppalehti hinnangul kõnelevad panga avalikustatud majandustulemused arvestatavatest probleemidest. Laenukahjude tase on kasvanud 0,78 protsendile, mis jääb oluliselt alla SEBi konkurentidele. Omakapitali tootlus on langenud 12,9 protsendile, samal ajal kui sama näitaja MeritaNordbankenis on 21 protsenti.

SEBi A-aktsiad on viimase kolme kuuga odavnenud peaaegu 40 protsenti.DI-KL-ÄP