• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kokakoola kallineb

    Eelnõu taotles pakendiaktsiisi rakendamist karastusjookidele alates 2000. aastast, mitte 1. detsembrist 1998, nagu nõuab kehtiv seadus.
    Eesti suurima karastusjookide tootja Eesti Coca-Cola Jookide ASi peadirektor Thomas Westerberg ütles, et seaduse jõustumine läheb ettevõttele kalliks maksma. Karastusjookide tootja peab sõlmima lepingud firmadega, kes koguksid joogitootja jaoks tühjad pakendid kokku.
    Pakendiaktsiisi seaduse kohaselt ei maksustata aktsiisiga 1999. aastani pakendit, millest vähemalt 40 protsenti taaskasutatakse.
    Westerberg ei välistanud Coca-Cola jookide hinna tõusu. «On ebatõenäoline, et hinnad tõusevad 1. detsembrist, kuid kõike võib juhtuda,» tõdes ettevõtte juht.
    Westerberg ei osanud kommenteerida, kui palju ettevõte tulevikus hindu tõstab.
    Westerberg leidis, et seadus pole õiglane, sest aktsiis puudutab ainult väikest osa pakendist. «Et seadus oleks õiglane, peaks ta arvestama kõiki pakendeid, mitte ainult karastusjookide omi,» sõnas Westerberg.
    Westerbergi sõnul kasutab karastusjookide tööstus maksimaalselt 7 protsenti kogu kasutusel olevast pakendite hulgast.
    Riigikogu võttis pakendi mahust sõltuva pakendiaktsiisi seaduse vastu 1996. aasta detsembris. Selle järgi hakati Eestis täidetud ja Eestisse imporditud alkoholipakendeid aktsiisiga maksustama eelmise aasta märtsis, karastusjookide taara maksustamine rakendub detsembris.
    Eesti suurte õlle- ja karastusjookide tootjate seas on pakendiaktsiisi seadus leidnud valdavalt heakskiitu. Pakendiaktsiisi laekumine on seni aga kehv olnud, kümne kuuga on pakendiaktsiisi laekunud 1,9 mln krooni ehk 29,24 protsenti aastaprognoosist.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.