Kokakoola kallineb

Eelnõu taotles pakendiaktsiisi rakendamist karastusjookidele alates 2000. aastast, mitte 1. detsembrist 1998, nagu nõuab kehtiv seadus.

Eesti suurima karastusjookide tootja Eesti Coca-Cola Jookide ASi peadirektor Thomas Westerberg ütles, et seaduse jõustumine läheb ettevõttele kalliks maksma. Karastusjookide tootja peab sõlmima lepingud firmadega, kes koguksid joogitootja jaoks tühjad pakendid kokku.

Pakendiaktsiisi seaduse kohaselt ei maksustata aktsiisiga 1999. aastani pakendit, millest vähemalt 40 protsenti taaskasutatakse.

Westerberg ei välistanud Coca-Cola jookide hinna tõusu. «On ebatõenäoline, et hinnad tõusevad 1. detsembrist, kuid kõike võib juhtuda,» tõdes ettevõtte juht.

Westerberg ei osanud kommenteerida, kui palju ettevõte tulevikus hindu tõstab.

Westerberg leidis, et seadus pole õiglane, sest aktsiis puudutab ainult väikest osa pakendist. «Et seadus oleks õiglane, peaks ta arvestama kõiki pakendeid, mitte ainult karastusjookide omi,» sõnas Westerberg.

Westerbergi sõnul kasutab karastusjookide tööstus maksimaalselt 7 protsenti kogu kasutusel olevast pakendite hulgast.

Riigikogu võttis pakendi mahust sõltuva pakendiaktsiisi seaduse vastu 1996. aasta detsembris. Selle järgi hakati Eestis täidetud ja Eestisse imporditud alkoholipakendeid aktsiisiga maksustama eelmise aasta märtsis, karastusjookide taara maksustamine rakendub detsembris.

Eesti suurte õlle- ja karastusjookide tootjate seas on pakendiaktsiisi seadus leidnud valdavalt heakskiitu. Pakendiaktsiisi laekumine on seni aga kehv olnud, kümne kuuga on pakendiaktsiisi laekunud 1,9 mln krooni ehk 29,24 protsenti aastaprognoosist.

Autor: BNS