Mis juhtub järgneva aasta jooksul Eesti kindlustusturul?

Välisinvestorite huvi kindlustuse vastu on kindlasti tekkimas. Nordika kaasas välisinvestori, Bico kuulub Saksa suurele kindlustuskontsernile, Swiss RE on osanik Leksis, Sampo on huvitatud laienemisest.

Alternatiiv lisakapitali kaasamisele oleks kulude ja kahjude taseme alandamine, mis on aga raskem protsess.

Kindlustusseltside investeeringud on enamikus paigutatud pankadesse ja nende edasine käekäik sõltub paljus sellest, kuidas pangad selle nn kriisi üle elavad.

Arvan, et toimub mingi nihe kindlustusturul tervikuna. Väiksemad kindlustusfirmad ühinevad suurematega. Väliskapital nii tugevalt kindlustusse sisse ei tule nagu pangandusse, pigem ühinevad kohalikul kapitalil põhinevad kindlustusseltsid.

Kindlustusfirmade käibed võivad lähema kaheteist kuu jooksul väheneda, kahjusused jäävad samaks või natukene kasvavad. See tähendab, et kindlustusseltsidel on vaja suurendada oma kapitali ja aktsionäride struktuurides toimuvad muudatused.

Omanikeringist lahkuvad need aktsionärid, kes arvasid, et kindlustusfirmad on kiiret kasumit tootvad ettevõtted. Arvan, et kindlustusturg jaguneb kaheks. Ühed on sellised seltsid, mis kuuluvad pankadele, ja jäävad seltsid, kellel on tugevad investorid pikemaajalise tegevusplaaniga tervel Balti turul. Soome seltsid on teinud turul tõsist dumpingut ja selle põhjal võib eeldada, et kindlustusfirmad lähevad küll väliskapitali kätte.

Kindlustusseltside paljusus on tingitud sellest, et kindlustusjärelevalve ei ole teinud karme otsuseid. Kuigi põhjusi on olnud küll, et sundida väiksemaid seltse ühinema või minema moratooriumi alla.