• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
«Siis poleks vajadust ekspordi krediteerimise fondi järele,» lausus rõiva- ja tekstiililiidu juhatuse liige, ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras.
Mujal maailmas on tavaline asi krediidikindlustus, kus ettevõte ise kindlustab oma ostjate krediteerimise riski, tõdes Võõras. Ta tõi näiteks Klementi tarnija Itaalias, kes enne järelmaksuga müümist viib Klementi bilansi ja kasumiaruande kindlustusfirmasse, kes otsustab, kas sellisele ettevõttele saab krediiti anda ja kui palju. «Oleme rääkinud Eesti kindlustusfirmadega, aga ega nad sellega eriti tegeleda ei taha,» osutas Võõras.
«See on kõige ohtlikum kindlustuse liik,» kommenteeris ainsa Eestis krediidikindlustust pakkuva ASi ASA Kindlustus talituse juhataja Veiko Kaasik. Asi on uus, firmad pole endale seda teadvustanud, loetles ta krediidikindlustuse vähese leviku põhjused. Eestis tunnevad huvi eelkõige välisosalusega firmad, lisas Kaasik.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele