Rõivatootjad: eksporditoetuse asemele krediidikindlustus

Artikkel

- Uudised
- 20. detsember 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rõivatootjad: eksporditoetuse asemele krediidikindlustus
«Siis poleks vajadust ekspordi krediteerimise fondi järele,» lausus rõiva- ja tekstiililiidu juhatuse liige, ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras.
Mujal maailmas on tavaline asi krediidikindlustus, kus ettevõte ise kindlustab oma ostjate krediteerimise riski, tõdes Võõras. Ta tõi näiteks Klementi tarnija Itaalias, kes enne järelmaksuga müümist viib Klementi bilansi ja kasumiaruande kindlustusfirmasse, kes otsustab, kas sellisele ettevõttele saab krediiti anda ja kui palju. «Oleme rääkinud Eesti kindlustusfirmadega, aga ega nad sellega eriti tegeleda ei taha,» osutas Võõras.
«See on kõige ohtlikum kindlustuse liik,» kommenteeris ainsa Eestis krediidikindlustust pakkuva ASi ASA Kindlustus talituse juhataja Veiko Kaasik. Asi on uus, firmad pole endale seda teadvustanud, loetles ta krediidikindlustuse vähese leviku põhjused. Eestis tunnevad huvi eelkõige välisosalusega firmad, lisas Kaasik.
Näiteks 300miljonilise aastakäibe kindlustamine läheb Kaasiku teatel maksma umbes miljon krooni. ASA Kindlustus hakkas nii Eesti-sisest kui ekspordi krediidiriski kindlustama pool aastat tagasi.
Uuel aastal hakkab krediidikindlustust vahendama ka AS Sampo Kindlustus, kes sõlmis lepingu Soome krediidikindlustuse seltsiga.
Sampo Kindlustuse raamatupidaja Maarja Kens kinnitas, et krediidikindlustus on kallis, sest selts võtab suure riski. «Olen kuulnud, et peaaegu kõik kogutud preemiad lähevad ka hüvitisteks,» selgitas Kens. Temagi tõdes, et 300 miljoni kroonise käibe kindlustamine maksab vähemalt pool miljonit.
«Krediidikindlustus on kindlasti vajalik,» kommenteeris Ehitusmaailma kaubamärki kandva ehitusmaterjalide hulgimüügifirma ASi Fanaal finantsdirektor Tiit Tomp. Tema kinnitusel otsis Fanaal pikka aega kindlustus-
firmast partnerit, uuel aastal algab koostöö Sampo Kindlustusega. «Oleme oma ostjate seisu ise enne hoolega uurinud, nii et ostjad on öelnud, et pangast on laenu saada lihtsam kui Fanaalist krediiti,» selgitas Tomp.
Krediidikindlustusega saab ettevõte kindlustada end ostja võimaliku pankroti või maksete pikaajalise venimise vastu. Kindlustada saab vaid pikaajalistele püsiostjatele väljastatud krediiti. Kindlustusfirma nõuab krediidikindlustuse korral nii kindlustaja müügilepinguid kui ostjate majandusseisu aruandlust.
9. detsembril läbis riigikogus esimese lugemise ekspordi riikliku garanteerimise seaduse eelnõu, mille kohaselt hüvitaks seadusega loodav sihtasutus kohalikule eksportöörile kuni 70 protsenti tekkinud kahjust. Kuna garantiide katteks moodustatava reservfondi suurus on esialgu vaid 30 miljonit krooni, pole mitme ettevõtja ja ametniku sõnul riikliku garanteerimise seadusest suurt abi.
Autor: Koit Luus
Hetkel kuum