Koehne ostis riigi osaluse raudteeremondiettevõttes

«See oli mulle raske otsus, kirjutasin pakkumisele numbri tund enne lõpptähtaega,» meenutas eelmise kuu lõpul erastamisagentuuri esitatud pakkumist firma omanik Dieter Koehne. Meile oli oluline vältida partnerit, kelle tulek võiks mõjuda hävitavalt, selgitas ta. «Perefirma peab alati valima hoolega partnerit, sest ebaedu korral on perekonna raha kadunud,» põhjendas Koehne.

EVR Koehne finantsjuht Andres Kulm on varem öelnud, et ilmselt leidub Eestis huvigruppe, kes on raudteega seotud ning nende seas võib olla ostuhuvilisi.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on varem põhjendanud ühisfirma aktsiate erastamist asjaoluga, et riik ei ole tavaliselt mingi ettevõtte vähemusaktsiatest kasu saanud. «Pigem on riigi poolt vaadatuna seal kapital asjata kinni,» märkis Sarnet. Selge on, et riik ei arenda firmat eraomanikuga võrdse huviga, lisas Dieter Koehne.

Hermann Koehne Bauunternehmung ostis eile riigi 49% osaluse EVR Koehnes 30,75 mln krooni eest.

Erastamisagentuur määras kaks kuud tagasi aktsiate müüki välja kuulutades alghinnaks 16,1 mln krooni. Eesti suurim raudtee ehitus- ja remondifirma hooldab ASile Eesti Raudtee kuuluvat raudteevõrku, firmas töötab 480 inimest.

EVR Koehne ja Eesti Raudtee sõlmisid ühisfirma asutamise ajal lepingu, millega on Koehnele alates 1997. a algusest kuueks aastaks tagatud minimaalne tööde maht. EVR Koehne suurim projekt on Tallinna-Narva raudteelõigu remont.

Koehne sõnul ei muutu firma tegevus oluliselt pärast lepingu lõppemist. «Juba vanaisa õpetas mulle füüsikaseadust: mis liigub, see kulub. Küsimus on ainult, kui kaua see aega võtab,» rääkis Koehne.

EVR Koehne selle aasta käive on 175 mln krooni ja tuleva aasta käibe prognoos 165 mln krooni.

Kasum sõltub Narva liini ehitamise tulemustest, märkis EVR Koehne juhatuse esimees Kaupo Sirk.

Koehne perefirma alustas tegevust 111 aastat tagasi Saksamaal Ruhri piirkonnas Oberhausenis. Firma suurima saavutusena nimetas Dieter Koehne Berliini ja Hannoveri vahelise raudteelõigu remonti, mille järel arendavad rongid seal kiirust 350 kilomeetrit tunnis.

Autor: Koit Luus