Fondipoolsele finantseerimisele võivad kandideerida laiemale üldsusele huvipakkuvad projektid, mille tasuvus jääb alla pankadest laenu saamiseks nõutava taseme. Projekti peab olema kaasatud Rootsi infotehnoloogiaga tegelev firma ja nõutav on vähemalt 35protsendiline omafinantseering.
Ühele projektile fondilt taotletav summa peaks jääma alla kahe miljoni Rootsi krooni. Arvo Ott lisas, et see summa on paindlik ja lähtutakse siiski projektist.
Ott lausus, et nõukogule võib esitada ka ideekavandi. Kui nõukogu hindab selle perspektiivikaks, leitakse koos Rootsi-poolne partner.
Projekt peab kõigepealt heakskiidu saama Eestis, siis vaatab selle omakorda läbi fondi haldav Swedfund ning lõpuks kinnitab raha eralduse Rootsi valitsus.
Viimane on andnud heakskiidu Eesti esimesele projektile. Rootsi on saadetud veel kaks projekti, kuid nende kohta ei ole otsust langetatud. Kolme projekti kogumaht on ligi 5 miljonit krooni.
Rootsi valitsuse heakskiidu sai Baltic Computer Systemi (BCS) projekt. BCSi direktor Ants Sild lausus, et positiivne on fondi kehtestatud piirangute ja eritingimuste vähesus.
«Bürokraatia on küll suur, kuid asjaajamise kiirus on oluliselt parem kui näiteks Phare programmide puhul,» lisas ta. BCS esitas taotluse tipptaseme infotehnoloogia juhtide koolituse projekti finantseerimiseks eelmisel kevadel, mil fond loodi. Rootsi valitsus kiitis 800 000 SEKi (1,4 mln krooni) eraldamise heaks hilissügisel. Raha ei ole veel laekunud. Sild lausus, et projekt peaks käivituma lähikuudel, mil alustab riigiasutuste IT-juhtide kursus.
Arvo Ott avaldas lootust, et edaspidi, järgmiste projektide puhul, on asjaajamine kiirem.