Peep Sooman • 10 veebruar 1999

Itaallane ja jänki -- tegijad kinnisvaras

Alles eelmisel nädalal ehmatas Eestit Oberschneider, kes tahab praegusel rahavaesel ajal osta Tallinnas Raekoja platsis asuva kallihinnalise, kuni 35 miljonit krooni maksva kinnistu. Sama kinnistu peale ihub hammast ka Eesti mõõtmete kohta ülisuurte kinnisvaraprojektide arendamisega tegelev Ernesto Preatoni. Lisaks kavatseb Preatoni kinnisvaraturu turgutamiseks luua lähiajal endanimelise panga, kuhu on juhtideks meelitanud kaks tipptegijat Ühispangast.

Äripäev otsustas võrrelda nende kahe kange mehe -- itaallasest Preatoni ning ameeriklasest Oberschneideri -- investeeringuid Balti riikide kinnisvaraärisse.

Ernesto Preatoni on kindel, et Eesti on äri ajamiseks hea koht. Niivõrd hea, et mees maksab Eestis teenitud tuludelt siin isegi makse. 1997. aastal maksis ta tulumaksu üle miljoni krooni. «Ma tahan siia jääda, elu on Eestis hea,» kinnitab itaallane nina luristades. Mees on Eestimaa nigelas kliimas nohu saanud, tema kontoris töötab vaikselt masin, mis niisutab õhku.

Ainsaks põhjuseks Maarjamaa tolmu jalgelt pühkimiseks võivad olla Preatoni sõnul tobedad Euroopa Liidu reeglid enne faktilist liitumist ühendusega. «Kuidas ma saan keelitada investoreid investeerima Eestisse raha, kui siin kogu aeg tehakse uusi mõttetuid reegleid,» hurjutab Preatoni.

Eesti teiseks puuduseks peab ärimees tulude salajasust. Inimene hakkaks rohkem ausalt makse maksma, kui tema tulud oleksid avalikud, leiab ta.

Preatoni on enne Eestisse tulekut omandanud nii palju kogemusi, et ta igapäevajuhtimisega enam ei tegelema ei pea. «Minu ülesanne on leida investoreid ning panna õiged inimesed õigetele kohtadele tööle,» hindab ta oma tööd.

Üheks Preatoni puuduseks peetakse seda, et tema loodud äri on liiga mitmekülgne ning suures ettevõttes on liiga vähe töötajaid, mistõttu ettevõtte juhtimine on väga raske. Preatoni ise tunnistab seda samuti. «Väga raske on teha erinevaid asju põhjalikult, ega mina ei tee ka kõike põhjalikult,» selgitab itaallane seda, miks ta igapäeva juhtimistöös kaasa ei löö.

Preatonile kuulub 51 protsenti Pro Kapitali aktsiatest, terve firma turuväärtus küündib üle 500 miljoni krooni. Preatoni Agentuur ning Pro Kapital on kahe peale investeerinud Eestisse ligi 1,4 miljardit krooni, vaid kakssada kakskümmend miljonit krooni on investeeritud teistesse valdkondadesse peale kinnisvara.

Ainuüksi Kristiine Kaubanduskeskus maksis 300 miljonit krooni, tänaseks on ehitustööd lõppenud ning kogu raha kulutatud. Pea sama palju maksis endise Eesti Kaabli territooriumile rajatud keskuse ehitus ja renoveerimine. Peagi lisandub investeeringute nimekirja 150 miljonit krooni Preatoni Panga asutamiseks.

Laene oleme me võtnud väga vähe, kõik investeeringud teen ma ise või minu firma, rõhutab Preatoni. Muidugi ei ole kõik raha võetud tema isiklikult pangaarvelt, kuid müts maha Preatoni ees, et ta on leidnud välisinvestorid, kes oma raha tema kasutada usaldavad.

Mees teeb suuri tegusid, kuid ennast tähtsaks ta ei pea. «Mulle ei meeldi, et mind pildistati kõige paremini riietatud pankuriks valimise puhul, kuid keeldumise korral arvaksid kõik, et ma olen ülbe,» selgitab Preatoni, öeldes viimase sõna sulaselges eesti keeles.

Tundub, et tal on kinnisvaraäris teine suund. Ta paistab olevat rohkem trader, kes vahendab objektide ostu ja müüki. Üleüldse ei meeldi mulle tobedates võrdlustes kaasa lüüa. Kui Oberschneider on minust rohkem Eestisse investeerinud, siis on mul selle üle vaid hea meel.

Kuus aastat kinnisvaraärimehena leiba teeninud Paul Oberschneider on enne töötanud muuhulgas väärtpaberispetsialistina. Kinnisvarasse hakkas mees investeerima alles Eestisse tulles.

Oberschneider lõi uue kinnisvara vahendusfirma ASi Ober Haus, mis praeguseks on tõusnud kinnisvarafirmade seas kindlate liidrite hulka.

Et Eestis teistest edukamalt läbi lüüa, tuli leida investor, kes pole sõltuv Eesti kergesti halvatavast majandussüsteemist. Oberschneideril õnnestus rahastajaks saada USA kinnisvarafond Apollo. Selleks tuli läbida tõsine tehingute kontroll, mis Oberschneideri sõnul oli hulga põhjalikum kui aasta lõpuks tellitav tavapärane audit.

Oberschneider peab end pikaajaliseks investoriks. Erinevalt Ernesto Preatonist on ligikaudu pool investeeritud summast laenatud pankadest. Ise on Oberschneider Ober Hausi nimel investeerinud Baltimaadesse ligikaudu 124 miljonit krooni, koos laenudega ulatuvad investeeringud ligi 300 miljoni kroonini.

Kahe aasta jooksul emiteerib Ober Haus veel kuni 23 miljoni USA dollari eest uusi aktsiaid, sellest 4 miljonit dollarit emiteeritakse selle aasta märtsis. Saadav raha paisatakse kinnisvaraärisse, suurendades ettevõtte investeeringuid üle 300 miljoni krooni võrra. Emissiooni ostab tõenäoliselt välja Apollo.

Mullu 10 miljonit krooni kasumit teeninud ASile Ober Haus kuulub kolmest hotellist koosnev hotellikett, mitu kaubanduskeskust, mõned kontoriruumid, kaks maavaldust ning üks korterelamu. Oberschneider on huvitatud Raekoja platsil asuva kallihinnalise nn Jegorovi kinnistu omandamisest, mille hind võib küündida 35 miljoni kroonini.

Kui Oberschneider räägib ärist ning hakkab firmale kuuluvate varade maksumusi arvestama, astub ta nagu teise maailma. Seni, kuni ta paberites tuhlab, pole teda mõtet segada. Kolme ajakirjaniku küsimust Oberschneider kas ei kuule või lihtsalt ignoreerib neid. Hiljem, kui objektid ja numbrid paika pandud ning kõnealused kolm küsimust taas päevakorda kerkivad, ei paista küll Oberschneideri näost, et ta neid juba enne kuulnud oleks.

«Ma mõtlen vabal ajal ka ärist, mis päeval tegemata jäi ja mis homme teha vaja,» sõnab ta.

Paari aasta jooksul püüab Ober Haus alustatud projektid lõpule viia ning siis säilitada neid omanikuna.

Uuel aastatuhandel võidakse mõned valminud projektid vaheltkasuga maha müüa ning alustada uusi. Investoritele raha tagasimaksmise tsükkel on viis aastat, seega ei kavatseta objekte müüa enne aastat 2004, selgitab Oberschneider ettevõtte äripoliitikat.

Nagu Preatoni, kavatseb ka Oberschneider Eestisse jääda, kuigi ta ei välista firma laiendamist ka teistesse riikidesse. «Eesti on ja jääb minu staabiks,» kinnitab ta.

Põhjenduseks toob ta soodsa majanduskliima.

Ernesto Preatonist ei soovi Oberscneider palju rääkida. «Mina teen alati, mida luban,» kinnitab ta. «Ma tean, et ma olen Preatonist rohkem Eesti kinnisvarasse investeerinud,» kinnitab ta ülitõsise näoga.

Olen temaga vaid ühe korra kohtunud. Paistab olevat üpris tark mees, teeb hästi suuri asju ja suudab leida häid investoreid. Ta on kaua kinnisvaraäriga tegelenud, mina olen tema kogemuste kõrval alles beebi.

Hetkel kuum