Niisuguse hinnangu annab Baltimaade arengule Rootsi Handelsbankeni ökonomist Gunnar Tersman panga värskes konjunktuuriprognoosis, kus peale eurotsooni riikide on vaadeldud ka arenevate turgude arengut.
Nii Eesti, Läti kui ka Leedu majanduskasv on olnud tugev ja samal ajal on valitsustel õnnestunud tänu säästlikule eelarvepoliitikale inflatsiooni edukalt ohjeldada.
Handelsbanken prognoosib selleks aastaks, et Balti regiooni sisemajanduse kogutoodang suureneb keskmiselt 2,5--3,5 protsenti. See on mõnevõrra nõrgem kui eelmise aasta 3,5--4,5 protsenti, kuid võrreldes paljude teiste riikidega on see majanduskasv igati hea, toonitab Gunnar Tersman.
Eesti inflatsioon, mis langes detsembris 6,5 protsendile, võib Rootsi analüütiku arvates alaneda tuleval aastal 4,5 protsendile. Läti, kellel on õnnestunud saada inflatsioon 2,8 protsendile, ja Leedu, kelle inflatsioon on 2,4 protsenti, suudavad ka edaspidi seda hoida.
Baltimaade ainsaks suuremaks probleemiks peab Handelsbankeni analüütik Eesti, Läti ja Leedu maksebilansi suurt puudujääki ning suuremate pankade majandustulemusi. Leedu maksebilansi puudujääk moodustab sisemajanduse kogutoodangust 13,2%, Eestil 8,9% ja Lätil 7,3%. Tersman konstateerib siiski, et suur maksebilansi puudujääk on turumajanduse ülesehitamise etapil loomulik, ainus oht peitub selles, et defitsiit võib kontrolli alt väljuda ja paisuda liiga suureks. See seaks omakorda ohtu püsikursiga valuuta.
Kuid mingit ohtu Gunnar Tersman Baltimaade kindla kursiga valuutale ei näe. Ta põhjendab seda järgmiselt: «Seni on defitsiiti aidanud katta otsesed välisinvesteeringud. Lisaks on Eestil, Lätil ja Leedul väga väikesed era- ja avaliku sektori võlad ning valitsused ajavad säästlikku eelarvepoliitikat. Kõik need tegurid kokku kahandavad ohtu valuutade püsikursile,» teeb Handelsbankeni ökonomist järelduse.
Autor: DI