Tõnis Arnover • 28 veebruar 1999

Euroopa Liidu arengule saatuslik kuu

Järelikult tuleb järelejäänud kuu ajaga riikidel ülimalt vastakad huvid omavahel klappima panna.

Kõige keerukamas seisus on Prantsusmaa valitsus, sest Prantsusmaa kaotaks põllumajandusreformide läbi kõige rohkem. Seda mõistvad prantsuse talunikud avaldavad valitsusele meeletut survet, et see järele ei annaks. Teisalt annab Prantsusmaa valitsus endale aru, et tülliminek Saksamaaga nõrgestaks kindlasti Saksa-Prantsuse koostöötelge, millel rajaneb kogu EL ja eurotsoon.

ELi põllumajandusreformi suhtutakse väga erinevalt. Kui ühed peavad seda Euroopa suurimaks veaks, siis teiste arvates on see ainus võimalus ELi koos hoida. Alates oma loomisest 1962. aastal on ühine põllumajanduspoliitika (CAP) järjest rohkem raha neelanud. Tänavu on CAPile eraldatav summa 625 miljardit Eesti krooni, mis hõlmab poole eelarvest ja teeb inimese kohta 1700 krooni. Kuna CAP oma toetustega ja imporditõketega on muutnud ELi põllumajanduse muu maailma suhtes konkurentsivõimetuks, siis tahab praegune reform tabada kolm kärbest ühe hoobiga ehk vähendada kulusid ja saada raha ELi laienemiseks ning parandada põllumajanduse konkurentsivõimet.

Põllumajandusreformil on kolm eesmärki. Esiteks kärpida loomaliha, piima ja teravilja hinda. Euroopa komisjoni (EK) pakutud hindade alandamine vastavalt 30, 15 ja 20% jäi eelmisel nädalal kompromissina pidama 25-l, 10-l ja 20-l. Kuid Prantsusmaale oli see ikkagi «täiesti vastuvõetamatu».

Teiseks tahab EK paari aasta pärast hakata pidevalt kärpima talunikele makstavaid otsetoetusi, mis seni veel hinnakärbete kompensatsiooniks kasvavad. Ja kolmandaks taotleb reform osa põllumajanduskulude katmist lisaks ühiseelarvele ka riikide eelarvest.

Mida loodab EL reformide läbi võita? Sõltumatute uurijate hinnangul toovad reformid aastani 2005 70 miljardit krooni kokkuhoidu ja pärast seda alandavad tarbijahinnaindeksit 0,4 protsenti.

Kas reformidel on lootust läbi minna? Nagu näitab ajalugu, on ELi põllumajandusel, mis annab ainult 2 protsenti ühenduse sisemajanduse kogutoodangust ja hõivest 4 protsenti, kuid neelab poole eelarvest, väga tugev lobby. Kasvõi läinud esmaspäeval, kui põllumajandusministrid Brüsselis probleemile lahendust otsisid, oli tänavatel meelt avaldamas ligi 40 000 talunikku. Miks peame meie kõige eest maksma? küsisid maamehed. Poliitikute reformid on liiga kiired ja pealegi moodustab CAP ELi SKTst ainult 0,5 protsenti, oli nende vastuargument.

Aga aeg ei oota. ELi laienemise vekslid on välja käidud, ja see eeldab paljudelt poliitikutelt raskeid reformiotsuseid, mis omal maal võivad vägagi ebapopulaarsed olla.

Hetkel kuum