• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Järelikult tuleb järelejäänud kuu ajaga riikidel ülimalt vastakad huvid omavahel klappima panna.
Kõige keerukamas seisus on Prantsusmaa valitsus, sest Prantsusmaa kaotaks põllumajandusreformide läbi kõige rohkem. Seda mõistvad prantsuse talunikud avaldavad valitsusele meeletut survet, et see järele ei annaks. Teisalt annab Prantsusmaa valitsus endale aru, et tülliminek Saksamaaga nõrgestaks kindlasti Saksa-Prantsuse koostöötelge, millel rajaneb kogu EL ja eurotsoon.
ELi põllumajandusreformi suhtutakse väga erinevalt. Kui ühed peavad seda Euroopa suurimaks veaks, siis teiste arvates on see ainus võimalus ELi koos hoida. Alates oma loomisest 1962. aastal on ühine põllumajanduspoliitika (CAP) järjest rohkem raha neelanud. Tänavu on CAPile eraldatav summa 625 miljardit Eesti krooni, mis hõlmab poole eelarvest ja teeb inimese kohta 1700 krooni. Kuna CAP oma toetustega ja imporditõketega on muutnud ELi põllumajanduse muu maailma suhtes konkurentsivõimetuks, siis tahab praegune reform tabada kolm kärbest ühe hoobiga ehk vähendada kulusid ja saada raha ELi laienemiseks ning parandada põllumajanduse konkurentsivõimet.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele