Konverentsi hind

Kaks nädalat tagasi kirjutasin, et videokonverentsi pidamiseks on vaja kaamera ja ekraaniga varustatud telefoni või kaamera, mikrofoni ja kõlaritega arvutit. Sideks kasutatakse tavatelefoniliine, Internetti ja ISDNi.

Vajalik varustus vestlemaks ja vaatamaks tõtt üle Interneti sõltub sellest, mis arvutis juba olemas on. Rahuldava seadmepargi saab kätte mõne tuhande krooniga.

Videokonverentsisüsteemid ISDNi tarbeks on väga laia hinnaskaalaga. Odavamad, kaamera, mikrofoni ja lihtsama heliväljundiga komplektid maksavad kümne tuhande krooni ringis, kõige kallimad konverentsiruumidele mõeldud süsteemid automaatsete kaamerate, mikrofonide, korraliku helisüsteemiga ületavad aga poole miljoni krooni piiri. Sinna vahele jääb hulgaliselt kombinatsioone sõltuvalt pildi kvaliteedist, kaamerate, mikrofonide ja heliväljundite arvust ja tüübist, kasutatavate ühendusliinide arvust ja süsteemi võimalustest.

Kuna ISDN-videokonverents on tavatelefonist tunduvalt keerulisem, siis tekib enne seadme ostmist põhjendatud küsimus: kas ma ikka kõigile nendele helistada saan, kellele mul vaja on. Vastus on, et helistada saab küll, aga kõik funktsioonid ei pruugi töötada. Pildi ja heli edastus on standardiseeritud ning toimib eri tootjate seadmete vahel. Aga arvutis olevad seadmed lubavad veel koos programme kasutada, faile vahetada, teise poole kaamerat juhtida (grupisüsteemidel on reeglina juhitav kaamera).

Kõik sellised funktsioonid on tootjakesksed ning töötavad ainult sama tootja seadmete vahel. Seetõttu võib olla hea teada, mis seadmed tähtsamatel suhtluspartneritel kasutusel on.

Võrreldes üle-eelmise aastaga on videokonverentsiseadmete hinnad langenud mitu korda, ISDN-side on võimalik Eesti ja välisriikide vahel. Seega võib kindlalt väita, et videokonverents hakkab kiiresti levima ka Eestis.

Autor: Marko Laurits