Tõnis Arnover • 18. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Üllatusteta valimised

Valimiseelne seis on üsna sarnane Eesti omaga. Kolm erakonda -- Sotsiaaldemokraatlik partei, Koonderakond ja Keskerakond -- on peaaegu võrdse toetusprotsendiga, mis kõigub 21,5 ja 24 vahel. Pärast valimisi jätkavad sotsiaaldemokraadid tõenäoliselt parempoolse Koonderakonna ja pisemate parteidega praegust koalitsiooni ning keskerakond siirdub taas opositsiooni.

Eelmiste, 1995. a valimistega võrreldes on kõige rohkem toetust kaotanud peaminister Paavo Lipponeni sotsiaaldemokraadid, kes siis said 28,3% häältest ja peaks nüüd piirduma 23,5 protsendiga. Valitsuspartei kohta on väga edukas olnud Koonderakond, mis on suurendanud oma toetuse 17,9 protsendilt 24-le. Nii valijate kui ka majandusjuhtide seas korraldatud küsitluse kohaselt tahaksid mõlemad näha peaministri kohal Koonderakonna esimeest Sauli Niinistöt, kes praegu on rahandusminister. Opositsioonis on toetust juurde kogunud ka Esko Aho juhitav Keskerakond, mille toetajaskond on kasvanud 19,9 protsendilt 23-le. Kuid sellest piisab ainult opositsiooni juhi rolliks.

Lipponeni praegusesse koalitsioonivalitsusse kuuluvad veel Vasakliit, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei. Neid toetab vastavalt 10%, 7,1% ja 5,3% valijaist. Et koostöö on sujunud üllatavalt hästi, jätkatakse vaatlejate arvates samas koosseisus ka edaspidi. Muudatusi toimub võib-olla ainult nii palju, et kabineti 18 ministrikoha jaotamisel saab Koonderakond senise viie koha asemel kuus ja sotsid seitsme asemel samuti kuus kohta. Peaministrina jätkab ilmselt Paavo Lipponen, kuid valitsuses tugevneb Sauli Niinistö positsioon. Välisminister on endiselt sotsiaaldemokraat Tarja Halonen ja ka põllumajandusministriks jääb edasi sõltumatu Kalevi Hemilä, sest ta on ametis hästi hakkama saanud, ennustab Jarkko Pohjola Taloussanomates.

Jaanuaris Soome ettevõtjate seas Taloustutkimuse korraldatud küsitluse kohaselt pooldas suurem osa ehk 44% ettevõtjaist praeguse Koonderakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuse jätkamist. Praeguse valitsuse poliitikaga ollakse rahul, sest see on olnud sihipärane, lubadustest on kinni peetud, palgakulude kasv ja inflatsioon on hoitud ohjes. 26% vastajaist pidas parimaks alternatiiviks Koond- ja Keskerakonna valitsust.

Kolme suurema erakonna majandusprogrammis on mitu erinevust. Sotsiaaldemokraadid tahaksid alandada palgatöötajate tulumaksu, kuid tõstaksid kapitalimaksu ja dividendidelt võetavat tulumaksu. Koonderakond ei ole viimase punktiga nõus ja soovib edendada nn rahvakapitalismi ehk inimeste aktsiaostu. Keskerakond tahab vähendada väikese ja keskmise palgaga töötajate tulumaksu ja teha soodustusi väikeettevõtjale.

Juulis tõuseb Soome Euroopa Liidu eesistujaks. Tema roll kujuneb väga raskeks, kui Euroopa komisjoni praegune kriis peaks venima või kui Saksamaa ei suuda vastu võtta ühenduse eelarvet Agenda 2000. Oma juhtimisperioodil on Soome valinud prioriteediks «põhja mõõtme», mille eesmärk on tihendada ELi ja Venemaa koostööd.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt