Üllatusteta valimised

Valimiseelne seis on üsna sarnane Eesti omaga. Kolm erakonda -- Sotsiaaldemokraatlik partei, Koonderakond ja Keskerakond -- on peaaegu võrdse toetusprotsendiga, mis kõigub 21,5 ja 24 vahel. Pärast valimisi jätkavad sotsiaaldemokraadid tõenäoliselt parempoolse Koonderakonna ja pisemate parteidega praegust koalitsiooni ning keskerakond siirdub taas opositsiooni.

Eelmiste, 1995. a valimistega võrreldes on kõige rohkem toetust kaotanud peaminister Paavo Lipponeni sotsiaaldemokraadid, kes siis said 28,3% häältest ja peaks nüüd piirduma 23,5 protsendiga. Valitsuspartei kohta on väga edukas olnud Koonderakond, mis on suurendanud oma toetuse 17,9 protsendilt 24-le. Nii valijate kui ka majandusjuhtide seas korraldatud küsitluse kohaselt tahaksid mõlemad näha peaministri kohal Koonderakonna esimeest Sauli Niinistöt, kes praegu on rahandusminister. Opositsioonis on toetust juurde kogunud ka Esko Aho juhitav Keskerakond, mille toetajaskond on kasvanud 19,9 protsendilt 23-le. Kuid sellest piisab ainult opositsiooni juhi rolliks.

Lipponeni praegusesse koalitsioonivalitsusse kuuluvad veel Vasakliit, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei. Neid toetab vastavalt 10%, 7,1% ja 5,3% valijaist. Et koostöö on sujunud üllatavalt hästi, jätkatakse vaatlejate arvates samas koosseisus ka edaspidi. Muudatusi toimub võib-olla ainult nii palju, et kabineti 18 ministrikoha jaotamisel saab Koonderakond senise viie koha asemel kuus ja sotsid seitsme asemel samuti kuus kohta. Peaministrina jätkab ilmselt Paavo Lipponen, kuid valitsuses tugevneb Sauli Niinistö positsioon. Välisminister on endiselt sotsiaaldemokraat Tarja Halonen ja ka põllumajandusministriks jääb edasi sõltumatu Kalevi Hemilä, sest ta on ametis hästi hakkama saanud, ennustab Jarkko Pohjola Taloussanomates.