NATO rünnak liidab slaavlasi

Nagu näitab Moskva rahvusvahelise turu-uuringute keskuse küsitlus, toetab 91 protsenti küsitletud venelasest serblasi ning 94 protsenti mõistab NATO õhurünnakud hukka. Alates NATO rünnakute algusest on nii kommunistid kui ka paremäärmuslikud natsionalistid püüdnud üksteist sellega üle trumbata, kumb neist serblaste vastu suuremat slaavi solidaarsust tunneb.

Et seda mõista, tuleb vaadata ajalukku. XIV sajandil, kui Serbia kuulus Türgi Ottomani impeeriumisse, oli Venemaa ainus nende vabaduslootuste toetaja. Vene vabatahtlikud võitlesid koos serblastega Esimeses maailmasõjas, pärast 1917. aasta Venemaa revolutsiooni võttis Serbia vastu paljusid vene emigrante. Just Belgradis püüdis parun Wrangel korraldada viimast vastupanu punastele.

Pärast Teist maailmasõda, kui Jugoslaavias tuli võimule kommunist Josip Broz Tito, püüdis Stalin slaavi vendlust ära kasutada, et koondada põhilised slaavi rahvused Nõukogude hegemoonia alla.

Nüüd on slaavi vendluse kontseptsioon prantslasest Venemaa-eksperdi Georges Niat' sõnul seotud Venemaa alandusega, et tema majandus on nõrk ning ta peab välismaalt raha kerjama.

Läänelik ühiskonnakorraldus, eriti pärast eelmise aasta augusti finantskriisi, on enamiku venelaste silmis muutunud väga ebapopulaarseks, mis sunnibki neid sellele mujalt kompensatsiooni otsima.

Autor: ÄP