Moskvas viibiv maailmapanga president James Wolfensohn ütles eile, et pank on valmis taasalustama laenumakseid Venemaale. Pank tahab anda Venemaale kahe aasta jooksul 2,3 miljardit dollarit ning Jaapan paneb välja veel miljard dollarit. Maailmapanga laen moodustab osa 22,6 miljardi dollari suurusest mullu augustis külmutatud rahvusvahelisest abipaketist. Moskvas viibib ka IMFi missioon, et arutada uue laenu väljamaksmist.
Eile kohtus Wolfensohn asepeaministri Juri Masljukoviga, et arutada laenutingimusi, sealhulgas tööstussektori restruktureerimine, sotsiaalkindlustusvõrgu loomine ja söetööstuse reform.
Venemaa loodab, et IMFi laen vallandab ka teiste kreeditoride rahakotirauad ning veenab neid osa varasemaid laene maha kandma. Vene valitsus on avaldanud soovi kustutada 75 miljardit dollarit endise Nõukogude Liidu 103 miljardi dollari suurusest võlast, kuid põhilised kreeditorid, ja eriti Saksa valitsus, nii suure võlakustutusega küll nõus ei ole.
Moskvas tegutseva Ameerika kaubanduskoja AmChami tegevdirektor Scott Blacklin ütles, et uued krediidid aitavad Venemaal võlaintressidega toime tulla ja päästavad tõenäoliselt rubla devalveerimisest, mis peletaks Venemaalt minema viimasedki sinna jäänud välisfirmad.
Teise positiivse seigana nimetas ta kolm aastas duumas olnud ja nüüd peaminister Primakovi survel vastuvõetud seadust, mis määrab tulude jaotamise välisinvestorite ja Vene firmade vahel. Selle seaduse puudumist on peetud suurimaks tõkkeks, mis on takistanud lääne firmadel investeerida näiteks Vene naftatööstusesse.
Kolmandaks peab Blacklin Venemaa kehvas olukorras lootusrikkaks seda, et majandus on esimeses kvartalis arenenud suhteliselt hästi. Ta avaldab seejuures tunnustust seitse kuud valitsenud peaminister Primakovile, kellel on õnnestunud Venemaal ära hoida ennustatud sotsiaalne katastroof, võtta vastu toimiv eelarve, alandada inflatsiooni ja hoida rubla suhteliselt stabiilsena ka pärast Kosovo konflikti puhkemist ning tõsta tööstustoodang kriisieelsele tasemele.
Autor: ÄP