Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Järgmine ring olgu kõrgemal

    Eesti peaminister peab täna Hannoveri tööstusmessil Eesti majanduspäeva raames kõne teemal «Euroopa Liidu kandidaatriik Eesti». On ebaharilik ja samas tähendusrikas, et peaministri esimene välissõit pärast ametisse asumist viib foorumile, kus peamist rolli ei mängi mitte poliitikud, vaid majandusinimesed.
    Eesti kui Euroopa Liidu kandidaatriik peab riiklikul tasandil juhtima Euroopa suurtöösturite tähelepanu sellele, et Eesti tööstuspotentsiaal ei piirdu vaid lähinaabritele metsareserviks või odava kvalifitseerimata tööjõu allikaks olemisega. Eesti tõeline väärtus on kvaliteetne inimressurss, mis võimaldab edendada intellektuaalset lisaväärtust loovat tööstust.
    Tahtmata alahinnata hankiva tööstuse rolli meie ekspordis ja väärtustades väga kõrgelt neid investeeringuid, mida on Eestisse tehtud elektroonika vallas, tuleb siiski rõhutada, et on aeg areneda edasi. Arenguspiraali uus ring olgu eelmisest kõrgemal.
    Eesti majandus lõpetab oma esimest täistsüklit. Uuele ringile minekuks ja uuele kasvule tõuke andmiseks vajame põhimõtteliselt uut paradigmat. Majanduskasv ei sünni iseenesest, seda peavad stimuleerima mingisugused sündmused ja areng, mis on küllaldase ulatusega selleks, et avaldada olulist positiivset mõju.
    Esimest ringi alustades lootsime ettevõtete kiirele erastamisele eelistatult strateegilistele partneritele, mis pidi ühekorraga tagama nii arenguks vajaliku kapitali kui oskusteabe. Riigi «tööks» sai Eesti krooni kursi hoidmine stabiilsena, eelarve tasakaalustamine ja äritegevust reguleerivate seaduste väljatöötamine loomaks ahvatlevat ettevõtluskeskkonda. Seatud eesmärgid olid õiged ja nende täitmine tõepoolest põhjustaski kiire arengu. Välisraha sissevool, rahvusvaheline usaldus ja eelkõige Eesti ettevõtjate hea töö viisid majanduse kasvutempo nii kiireks, et selles hakati nägema ohtegi.
    Kui 1992. aastal püstitatud eesmärgid olid olulises osas täidetud, ei märgatud riigi tasandil vajadust sõnastada uued arengu jätkuvust tagavad eesmärgid. Riik jäi ootama, et ennast väga heast küljest näidanud eraettevõtlus tuleb ise toime uute eesmärkide seadmise ja saavutamisega, väljendades oma tunnustust peamiselt riigi eelarvetulude ülioptimistlike prognoosidega. Eesti majandusarengu uute vajaduste väljaütlemine riiklikul tasandil ja Eesti arenguvõime tutvustamine laias maailmas jäid tulemata.
    Uus valitsus arvab, et Eesti ettevõtjad väärivad suuremat tähelepanu ja toetust. Eesti peaministri poolt täna Hannoveris esitatav kutse arendada Eestis tootmist on märk sellest, et valitsus tahab aktiivselt kaasa aidata välisinvesteeringute jätkuvuse tagamisele selliselt, et kasvaks Eesti eksport ja paraneks eksportkaupade struktuur.
    Uueks kasvustimulaatoriks peab kujunema esialgu allhange ja koostöö tootmiseks kolmandate riikide turgudele, mille baasil saaks edaspidi välja areneda kõrgtehnoloogial baseeruv tööstus. Eesmärgiks on liikuda lihtsamalt keerulisemale, arvutite koostamisest, tablettide pakkimisest, üksikute detailide valmistamisest teadusmahuka tootmiseni.
    Samavõrd, kui peab süvenema välisriikide töösturite usk Eesti tööjõupotentsiaali, peab kasvama ka usaldus Eesti majanduspoliitika vastu. Peaministri sõnum Hannoveri tööstusmessil kõneldes on ka valitsuse soov ajada saleda riigi poliitikat -- säästlik tarbimine avalikus sektoris, stabiilne ja ülereguleerimist vältiv majanduspoliitka, vastuseis mistahes populistlikele otsustele, mille tagajärjeks on parem elu tänases päevas homse arengu arvel. Samas tuleb eelöeldu kontekstis märkida, et säästuprogrammidele ei saa ohverdada hariduse edendamist kui ainsat tõhusalt tööjõu kvaliteeti tõstvat tegevust.
    Lisades veel valitsuse ja parlamendi pingutused Eesti seaduste kohaldamiseks EU ja WTO reeglistikuga kui majanduskeskkonna muule maailmale arusaadavaks muutmise vahendid, ongi paslik järg üle anda Eesti ettevõtjatele -- edasine on tõesti teie kätes.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.