Soome peaministri Paavo Lipponeni lemmiklapseks kutsutud põhjamõõtme poliitika eeldab Põhjamaade, Baltimaade, Poola ja Loode-Venemaa laialdast koostööd paljudes valdkondades. Põhjamõõde oli jutuks Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi ja Venemaa presidendi Boriss Jeltsini veebruarikuisel kohtumisel, kus Jeltsin lubas seda igati toetada.
Venemaa loodab, et põhjamõõde saab konkreetse sisu selle aasta teisel poolel, kui Soome on Euroopa Liidu eesistujamaa. Venemaa välisministeeriumi osakonna asejuhataja Anatoli Makarov määratles Soome Kauppalehtis Venemaa eelistused. Esiteks mainis ta Venemaalt Soome kaudu Euroopasse kavandatavat gaasijuhet, mida toetab Venemaa gaasikontsern Gazprom. Sellele projektile loodetakse investeeringuid Euroopa Liidult.
Teiseks on Venemaa huvitatud Moskva--Viiburi--Soome kiirmagistraalist, mille rajamiseks on Venemaa taotlenud raha Euroopa investeerimispangalt (EIP). EIP on seni pidanud seda projekti liiga riskantseks ja soovib ELi riikide ühist investeerimisotsust.
Kolmandaks sooviks Venemaa uuendada Pariisist Berliini, Varssavi ja Minski kaudu Moskvasse minevat raudteed, kuid ka sellele ei ole tal seni õnnestunud raha saada.
Euroopa Liidus on praegu väljatöötamisel Venemaa-strateegia, mis peab valmima juunikuus. Brüssel vajab seda Venemaa suhtes selge seisukoha võtmiseks.
Makarov nimetab Euroopa Liitu Venemaa tähtsaimaks strateegiliseks partneriks maailmas. Ta rõhutab, et EL on peale majandusliku mõjukuse omandanud järjest suurema poliitilise kaalu.
Venemaa soovib Euroopa Liiduga tihedaid partnerisuhteid, mis saaks rajada 1997. aastal sõlmitud Venemaa ja ELi partnerlus- ja koostöökokkuleppele. Edaspidi on Venemaa valmis ELiga arutama vabakaubanduspiirkonna loomist.
Praegu pelgab Venemaa seda, et Euroopa Liidu ittalaienemine võib kahjustada tema majanduslikke huve. Makarovi sõnul on Venemaa alustanud selle probleemi lahendamiseks dialoogi ELi pürgivate Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega, ning kohanud mõistvat suhtumist.
Autor: ÄP