President Milosevic vabastas kolmapäeval koduarestis olnud Kosovo albaanlaste liidri Ibrahim Rugova, kes sõitis Rooma. Analüütikute hinnangul püüab Milosevic sel moel süvendada lõhet Kosovo albaanlaste (ühel pool mõõdukas president, teisel pool vabastusarmee ja selle juht Hashim Thaci) vahel ning avada Rugova abil lääneriikidega läbirääkimised.

Kosovo albaanlaste liidrite vastuolud peegelduvad otsapidi Albaanias. Albaania ekspresidendi Sali Berisha juhitav peamine opositsioonipartei Demokraatlik erakond keeldub tunnustamast Kosovo ajutist valitsust, mida juhib vabastusarmee liider Hashim Thaci, ja toetab Rugova juhitavat Demokraatlikku Kosovo Liitu (DKL). DKLi eksiilvalitsuse peaminister Bujar Bukoshi, keeldub omakorda finantseerimast vabastusarmeed.

Väidetavalt on Milosevic valmis lubama Kosovosse ÜRO egiidi all rahuvalveüksused, kuhu kuuluksid venelaste kontingent ja õhulöökidest mitte osa võtnud NATO riikide väeüksused.

Eile kohtusid G8 riikide (USA, Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada ja Jaapani) välisministrid Bonnis, et rahuplaani arutada.

Saksamaal NATO vägesid külastav USA president Bill Clinton avaldas enne kohtumise algust lootust, et seal suudetakse jõuda positiivse lahenduseni, sest Venemaa seisukoht on lääneriikide omale lähenenud. Sellele on kaasa aidanud Venemaa rahuvahendaja Viktor Tshernomõrdin, kes on viimastel päevadel kohtunud Milosevici, USA liidrite, ÜRO peasekretäri Kofi Annani ja president Jeltsiniga.

Erinevalt väliminister Ivanovist on Tshernomõrdin nõus, et NATO väed moodustaksid rahuvalvejõudude tuumiku.

Saksamaa välisminister Joschka Fischer teatas eile pärast kohtumist, et teha jääb veel õige palju, enne kui NATO saab pommitamise lõpetada.

Välisministrid leppisid kokku Kosovo kriisi lahendamise ühises strateegias, ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Vladimir Rahmanin. Järgnevalt püüavad riigid viie põhipunkti alusel välja töötada ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni.

G8 kohtumisel osalevad riigid seavad NATO õhulöökide lõpetamise eeltingimuseks Serbia vägede täieliku väljatõmbamise Kosovost, põgenike turvalist naasmist tagavate ÜRO mandaadiga rahujõudude Kosovosse saatmise ning seal ajutise rahvusvahelise administratsiooni loomise. NATO peasekretär Javier Solana ütles, et NATO maaväed on rahuvalveoperatsiooniks valmis.

NATO viimase aja löögid Jugoslaavia elektri- ja veevarustussüsteemi pihta on tekitanud jugoslaavlastes sõjatüdimust. Kuid Kosovos tegutsev Jugoslaavia armee on kandnud vähe kaotusi ja on Milosevici määratud uute kindralite all sõjakas võidumeeleolus, mistõttu analüütikute arvates tekiks Jugoslaavia presidendil sõjaväega probleeme, kui ta praegu NATO esitatud tingimustega nõustuks.

Autor: ÄP