Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapank ootas aprillilt enamat
Samad tegurid vähendavad Hansapanga kasumit ka järgmistel kuudel, kuid väga olulist mõju nad siiski ei avalda. Hansapanga finantsdirektori Erkki Raasukese väitel hakkab nüüd lõpuks pankade ühinemisest tekkinud positiivne mõju ennast näitama. «Suhteliselt vähe on tänavu ka erakorralisi kõrvalmõjusid, millest 1997. aasta koosneski,» ütles Raasuke. «Praegune tulu tuleb valdavalt ikka peamisest pangandustegevusest.»
Hansapanga I kvartali kasum oli 122 mln krooni.
Hansapank sai aprillis pankadest kõige rohkem ehk 35,1 mln krooni kasumit. Kasumist 47,9 protsenti moodustas intressitulu, 19,1 protsenti finantstulu, 31,8 protsenti tulu teenustasudelt ja 1,2 protsenti muud tulud.
Aprillis üllatas Optiva Pank, kes sai 2,1 mln krooni kasumit. Panga eelmise kolme kuu kasum oli kokku vaid 1,5 mln krooni.
Kasumist moodustas 46 protsenti intressitulu, 14,3 protsenti komisjoni- ja teenustasud, 12 protsenti tulu valuutavahetuselt, 26,8 protsenti tulu aktsiainvesteeringutelt ja 1 protsendi muud tulud.
Ühispank sai aprillis 10,1 miljonit krooni kasumit, millega nelja kuu kasum kasvas 30,1 miljoni kroonini.
Ühispanga kasumist 62,6 protsenti tuli intressituludest, 19 protsenti teenustasudest, 14,9 protsenti finantstuludest ja 3,5 protsenti muudest tuludest.
Ühispanga asepresidendi Ülo Suurkase sõnul on panga tänavune stabiilne kasumiteenimine tingitud mullustest põhjalikest provisjonidest ja tänavu paranenud ettevõtluskeskkonnast. «Tundub, et suurt pankrotilainet ei tule ja firmadel läheb praegu päris hästi,» märkis Suurkask.
Ühegi panga laenuportfell pole vaatamata majanduskeskkonna paranemisele kasvanud. Suurkask ütles, et nii aktiivset laenuandmist kui 1997. aastal, enam ei tule. «Kogemustest on õpitud,» nentis ta.
Ühispanga likviidsus oli aprilli lõpus äärmiselt kõrge, kuna pank on hoidnud suuri summasid teistes pankades lühiajaliste deposiitidena, tagamaks enda emiteeritud võlakirjade kustutamist.
Ühispank maksis mai alguses tagasi 1,2 mld krooni välislaenu. Suurkase sõnul avaldub see mai tulemustes vaid bilansimahu vähenemises.