- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meediakajastuse analüüsi eri variandid
Meediakajastust ise analüüsides on oht sattuda emotsioonide küüsi, aga väljast tellides ei pruugi kokkuvõte piisavalt kompetentne olla.
Meediamonitooringuga tegelevad firmad pakuvad aktiivselt oma teenuseid koos analüüsiga, rõhutades, et ettevõttest väljas tehtud analüüs tuleb objektiivsem. Samas kurdavad ettevõtjad, et eemalseisev isik analüüsib liiga keeruliselt või siis ei taju alati konteksti. Eesti Energia avalike suhete juht Kaja Tampere toob näiteks, et kui firma saadab mingi oma rikke kohta teate välja ja see ka avaldatakse, ei ole see firmale negatiivne kajastus. Aga monitooringufirmad on taolised juhtumid negatiivseteks tembeldanud.
Eesti Energia väidab, et väljast tellides hoiab kokku inimressurssi ja aega. Tallinna lennujaama näitest on aga näha, et ise tehes hoiab kokku raha, kusjuures mitu korda.
Monitooringu vajalikkuses ei kahelda. Muide, Saksa Bundestagis pidivat olema osakond, kes üle maailma kõiki kanaleid kogu aeg jälgib: suur toatäis inimesi, igaühel oma kanal jälgida.
Eesti Energia tellib meediamonitooringut väljast sellepärast, et firmas ei olnud isetegemiseks ressurssi ja spetsiaalselt selleks kedagi tööle võtta ei olnud mõtet.
Meediamonitooringu teenust pakkuva firma vahendusel on kella kümneks hommikul kõikidest Eesti lehtedest ülevaade e-kirja teel käes, nädalas kord saame paberkoopiad ja raadio- ning telekanalite kajastuste ülevaate. Selle teenuse eest tasub Eesti Energia 5000--10 000 krooni kuus.
Kiirus ja oma ressursi kokkuhoid on kindlasti väljast tellimise eelised. Puudus on aga see, et analüüsi tellimine on suhteliselt kaheldava väärtusega. Soovides oma tööd väga hästi teha, aetakse analüüs mõttetult keeruliseks ning teisest küljest ei osata analüüsida täpselt, sest ei teata konteksti ja muid nüansse.
Eesti Energia praeguses monitooringus, mida teeb Meedia Monitooring, on ehk kõige suurem puudus selles, et BNSi kajastus ajalehtedes tuleb, aga BNSi enda kajastust nad rahuldavalt ei näita. Nõrgavõitu on neil ka raadio kajastuste osa.
Süstemaatilise meediamonitooringuga tegeleme alates 1996. aastast, kuid esimesed (mittesüstemaatilised) väljavõtted pärinevad 1992. aastast, mil ettevõte asutati.
Eraldi inimest vaid meediamonitooringu läbiviimiseks ei ole. Firma arengu käigus oleme praktiseerinud erinevaid variante ja viimase aasta jooksul on see kuulunud referent-tegevjuhi abi töökohustuste hulka. Tema tegeleb sellega vahetult tööpäeva alguses, hommikul kella kaheksast, et uudised võimalikult värsketena tegevjuhini jõuaksid.
Selle teenuse väljasttellimine on olnud arutusel eelkõige teenust pakkuvate firmade initsiatiivi tõttu, kuid seni pole me seda otstarbekaks pidanud.
Monitooringu tegemine nõuab päevas ligi tunni, sellega seotud kaudsed kulud (palk, materjalid) on 15 000 krooni aastas. Meediakatte ja kulu suhet silmas pidades on tegemist optimaalse lahendusega. Meediamonitooringul on kaudne mõju edasisele PR-tegevusele, samuti on ajalooliselt mitmeid asju hiljem huvitav uurida.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele