- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üks lubab, teine peab täitma
Eesti liitumisprotsess arenenud läänemaailmaga käivitus Eesti iseseisvumisega. Eesti asus looma tihedamaid sidemeid Euroopa riikidega ning püüdlema täisliikme staatust Euroopa Liidus, NATOs ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO).
Suund ühinemisele maailma võimsamate orga-nisatsioonidega on iseenesest Eesti arengu seisukohalt õige, kuid paneb mõtlema, milliseks kujuneb valitud tee hind.
Liitumine nimetatud organisatsioonidega ei ole pelgalt nõustumine toredate põhimõtetega, vaid see eeldab ka Eestilt muutumist ning reeglite ja käitumismallide ülevõtmist. Teame oma kogemustest, et igasuguse uue ülevõtmine ei ole võimalik ilma suurte kulutuste ning vastuoludeta.
Eesti on kiirelt vahetuvate valitsustega maa. Nüüd on suhteliselt kiirelt hakanud vahelduma ka kantslerid. See tõstatab paraku küsimuse, kes siiski vastutab täna ja eile tehtud majanduslike lubaduste eest, mis peaksid jõustuma näiteks aastal 2005 või sagedamini planeeritud liitumispäeval Euroopa Liiduga, 1. jaanuaril 2003.
Praeguste arengute ja käitumismallide juures on tõenäoline, et tolleks ajaks saab ministriks keegi, kes on praegu opositsiooni liige, või kui valitsused vahelduvad kiiremini, saab ministriks praeguse valitsusega seotud isik.
Tõenäoliselt põhjendab see isik sõltuvalt olukorrast liitumisprotsessis esilekerkivaid probleeme eelmise või üle-eelmise valitsuse äpardunud ja lühinägeliku poliitikaga. Olgu põhjendus milline tahes, ettevõtjatel ja firmadel ei ole sellest mingit kasu, sest ebaõnnestumised peavad kinni maksma igal juhul nemad.
Näiteks võib tuua paljude toiduainetööstuse ettevõtete erastamise. Erastamisagentuur ja majandusministeerium müüsid 1990. aastate keskel kõik toiduaineid töötlevad ettevõtted erakätesse. Juba tollal oli selge, et tehniliselt ja tehnoloogiliselt ei ole enamikul neist mingeid võimalusi Euroopa Liidu siseturu nõudeid täita.
Nüüd oleme nõustunud Euroopa Liidu tingimustega ning püüame tootmist moderniseerida, kuid mida siiski teha pooltega toiduainetööstuses ametis olevast 20 000 töötajast ja kahe kolmandiku ettevõtetega.
Riik müüs eraettevõtjatele Euroopa Liidu turu jaoks kõlbmatud (ka pikaajalises perspektiivis) ettevõtted. Kas kolme või nelja aasta pärast hakatakse ettevõtteid sulgema või nende toodangut ära keelama?
Eesti suurettevõtjate kohtumisel kuu aega tagasi Brüsselis toodi välja ka võimalikud ohud. Suurimaks neist peavad spetsialistid suurfirmasid ja nende majanduslikke huvisid, mitte müütilisi Euroopa Komisjoni ametnikke, kellega meid siin aeg-ajalt püütakse hirmutada. Juba praegu tegutsevad Brüsselis õigusfirmad, kes jälgivad tähelepanelikult arenguid Ida-Euroopas ning on liitumiskuupäeval valmis hagema firmasid Euroopa Liidu seaduste rikkumiste tõttu.
Praegust olukorda võib pidada Eesti valitsuse ja avaliku sektori balansseerimiseks soovide ja tegelikkuse vahel, seejuures on sooviks liitumine Euroopa Liiduga ning reaalsuseks Eesti ettevõtete tegelik olukord.
Hetkel kuum
Praeguses situatsioonis on ilmselt olulisim tasakaalu säilitamine. See on aga võimalik üksnes sellisel juhul, kui ühele poolele, Euroopa Liidule, ei anta katteta lubadusi ja teisel poolel, ettevõtjatel, on selge informatsioon riigi võetud kohustustest.
Loomulikult peavad lubaduste andmise juures olema esindatud ka need, kel tuleb lubadused ellu viia, s.o ettevõtted. Avalikkusele võiks tutvustada sotsiaal-majanduslikke põhjendusi, millele tehtud lubadused tuginevad.
Ilmselt tekiks avalikul võimul vastutus, kui iga uus valitsus vaataks üle eelmise võetud kohustused ning annaks neile oma hinnangu, s.t millised lubadused on täidetavad. Küllap jääks siis ka täidetamatuid lubadusi vähemaks.
Autor: Rünno Lumiste
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele