Eesti Telefoni konkurendid stardivalmis

Ettevalmistused sidemonopoli lõppemiseks on juba alanud. Kaks nädalat tagasi sai andmeside teenuseid pakkuv firma Uninet teede- ja sideministeeriumilt litsentsi kahe merekaabli ehitamiseks. AS Uninet kuulub nagu mobiilsideoperaator Radiolinja Eesti telekommunikatsioonikontserni Finnet. Telefoniteenuste osutamiseks uuel aastatuhandel valmistuvad veel Levicom, kelle suurosanik on Rootsi firma Netcom, andmesidefirma Data Telecom ja Rootsi Telia osalusega kaabellevifirma Starman.

«Eesti Telefon on teinud nii palju tööd, et aastaga ei edesta neid keegi,» ütleb Unineti arendusjuht Taavi Talvik. «Eesti Telefon jääb liidriks pikaks ajaks,» usub ta. Talviku hinnangul võiks tema esindatav Uninet olla telefoniteenuseid pakkuvate firmade hulgas Eesti Telefoni järel teisel kohal ja internetiteenuste mahult turuliider.

Seitsmendat aastat kontsessioonilepinguga määratud eriõigusi nautiva ASi Eesti Telefon juhatuse esimees Jaan Männik leiab, et konkurentsi tekkimine telefoniturule on igati normaalne. «Sideteenuste areng Eestis peaks olema paralleelne ülejäänud Euroopas ja maailmas toimuvaga,» lisab Männik.

Männik tunnistab, et kontsessioonilepingu lõppedes kaotab Eesti Telefon osa rahvusvahelistest kaugekõnedest, sest see teenus on tulus ja konkurendid ei vaja Eesti piires ühenduse loomiseks oma sidevõrku. Uus sideseadus kohustab Eesti Telefoni võimaldama ka teistele telefonioperaatoritele juurdepääsu oma sidekaablitele mõõduka hinna eest.

Männik ütleb, et Eesti Telefon ei saa sidekaablite rentimise eest küsida rohkem kui 30--40 senti kõneminut. Praegu on kohaliku kõne hind 16 senti minut, soodusajal poole odavam, millele lisandub pea poole krooni suurune kõnealustamistasu.

Kohalikke kõnesid keegi peale Eesti Telefoni pakkuma ei hakka, arvab Männik. Mitmel puhul varemgi on avaldatud arvamust, et suuri telefonioperaatoreid ei huvita üksikud kliendid Võrus või Mõisakülas, kelle pealt ei õnnestu teenida.

Suurimat konkurentsi telefoniteenuste turul on oodata Tallinnas ja suuremates linnades, kus tegutseb enamik ärikliente, suuremad ettevõtted ja jõukam elanikkond.

Samas prognoosib Männik, et paari lähiaasta jooksul langeb oluliselt rahvusvaheliste kõnede hind. «Rahvusvahelised kõned on meil praegu tulenevalt ristsubsideerimisest omahinnast kallimad ja kohalikud kõned omahinnast tunduvalt odavamad,» sõnab Männik. «Vabaturu olukorras tulevad turuhinnad.»

Männik arvab, et rahvusvaheliste kõnede hind kukub keskmiselt poole võrra, mõnesse riiki helistamisel veel enam. «Arvutuste kohaselt maksab ühe minuti kestev kõne Ameerika Ühendriikidesse 16 krooni asemel 7--8 krooni,» avab Eesti Telefoni juht kaarte.

Kuigi Eesti Telefon kaotab osa tulust rahvusvaheliste kõnede pealt seoses kõneminuti hinna langusega, usub Männik, et kõnede maht kasvab oluliselt. «Kui midagi läheb odavamaks, kasutatakse seda teenust rohkem,» lausub ta.

Uninet rajab praegu Tallinnast üle Soome lahe oma kahte merekaablit, mille eesmärk on pakkuda kõneteenuseid väljaspool Eestit. Kaabel on töökorras juba poole aasta pärast. Sidekaablid ja nende paigaldus maksab 30 miljonit krooni, enamiku sellest katab emafirma Finnet.

Unineti arendusjuht Taavi Talvik räägib, et alates järgmise aasta algusest kasutatakse kaableid esialgu ainult andmeside edastamiseks. Eesti Telefoni kontsessioonilepingu lõppemise järel tahab Uninet hakata pakkuma samuti telefoniteenust.

Talviku sõnul kuulub laev, millelt kaabel merepõhja lastakse, Finneti konkurendile, Eesti Telefoni suurosanikule Sonerale.

«Nii paigaldab konkurent meile kaablit,» viskab Talvik nalja. «Varsti ei saagi täpselt öelda, kes on sideturul konkurent, kes koostööpartner,» lisab ta.

Unineti eelmise aasta käive oli 16,8 miljonit krooni, tänavu ootab firma käibekasvu 25 miljoni kroonini. Uuringufirma Datamonitor prognooside kohaselt kasvab maailmas telefoniside kasutamine paari aastaga 10 protsenti, internetiteenuste kasutamine aga kuni 1000 protsenti. «Eesti ei ole erand,» väidab Talvik.

Andmesidefirma Data Telecom juhatuse esimees Neeme Takis arvab, et Eesti Telefonile hakkavad pärast eriõiguste lõppemist kõige suuremat konkurentsi pakkuma kaabeltelevisioonifirmad. «Kaabellevifirmad, kellel on ligipääs rahvamassidele, hakkavad tegutsema oma võrkude kaudu koostöös selliste firmadega nagu Data Telecom, kes vahendab rahvusvahelisi kaugekõnesid,» ennustab Takis. «Ise ei jõua me telefoniteenusega kliendini,» sõnab Takis.

Kaabeltelevisioonifirma Starman tegevdirektor Peeter Kern nõustub, et kaabellevifirmade potentsiaal on väga suur. «Kaabel-TV firmadel on kõige paremad võimalused Eesti Telefoniga konkureerimiseks, sest meil on Eesti Telefonist sõltumatud kaablid olemas,» lausub Kern.

Seni, kuni Eesti Telekomi suurosanik Telia on Starmani aktsionär, ei saa kaabellevifirma tulla Eesti Telefoni aktsionäride vahel sõlmitud lepingu kohaselt turule konkureeriva teenusega. Telia osalus Starmanis läheb vastuollu samuti kaabelleviseadusega ning Telia peab Starmani aktsiatest loobuma käesoleva aasta oktoobrikuuks.

«Telefoniteenusest tuleb välja odav ja teisejärguline teenus,» ütleb Kern, kes peab ise samuti plaani telefoniteenust vähem kui kahe aasta pärast pakkuma hakata. «Andmeside ja Internet on need, mis on tulevikus olulised,» räägib Kern. Ta prognoosib, et kümne aasta pärast jäävad fikseeritud telefonid (analoog- ja digitaaltelefonid) vaid üksikutesse metsaküladesse.

«Kui rääkida konkurentsist, siis tavalise telefonivõrguga hakkavad konkureerima mobiilsideoperaatorid, kaablisidega satelliidid ja kolme aasta pärast jõuab Eesti side arengu osas Euroopa keskmisele tasemele,» kõneleb Kern.

Viimastel nädalatel on Eesti ajakirjanduses laineid löönud Skandinaavias tegutseva telekommunikatsioonifirma SuperTEL pakutav rahvusvaheliste kõnede teenus, mis on Eesti Telefoni esindajate arvates vastuolus 1992. aastal sõlmitud Eesti Telefoni kontsessioonilepinguga. Kui keegi SuperTELi tegevust ei takista ja soomlastel läheb siin hästi, hakkab ka Data Telecom pakkuma rahvusvahelisi kaugekõnesid juba enne 2001. aastat, kinnitab Takis. Sama plaanib Uninet.

Eesti Telefoni kontsessioonilepingu eesmärk on hallata, kasutada, moderniseerida ning laiendada riiklikku telekommunikatsioonivõrku, k.a rahvusvahelist sidet, ja parandada oluliselt telekommunikatsioonialaste teenuste korraldust, kvaliteeti ja kasutamist Eestis. Telekommunikatsioonivõrgu moderniseerimiseks ja laiendamiseks on Eesti Telefon investeerinud aastas 600--700 miljonit krooni. Eesti Telefoni tänavuse aasta esimese kvartali kogutulud ulatusid 577 miljoni kroonini, millest 60 protsenti andsid telefonikõned.

Rahvusvahelistest kõnedest teenib Eesti Telefon oma äriplaani kohaselt 400--450 miljonit krooni aastas, kontsessioonilepingu lõppedes peaks see summa vähenema kuni 250 miljoni kroonini.

Kuidas näeb teleteenuste turg välja lähemas tulevikus, sõltub Unineti arendusjuhi Taavi Talviku sõnul suurel määral sideametist. «Säästueelarve tingimustes ei huvita kahjuks kedagi uue ameti finantseerimine,» tunnistab ta.

Hetkel kuum