Saagi kindlustas vaid viisteist talunikku

Viisteist talunikku on kindlustanud saagi kokku umbes miljoni krooni ulatuses.

«Vähesed on saagi kindlustanud, põllumeestel pole lihtsalt kindlustamiseks raha,» ütles põllumajandusministeeriumi info ja tulupoliitika büroo vanemspetsialist Olavi Peetron. «Loodetavasti ei kordu eelmise aasta sündroom, kus riik maksis põllumeestele hävinud saagi välja.»

Eelmisel aastal maksis riik põllumeestele liigse vihma tõttu ikaldunud saagi hüvitamiseks 230 miljonit krooni, kusjuures raha said ka need põllumehed, kelle saak ei ikaldunud.

Raplamaa rapsikasvataja Kalle Hamburg ütles, et tema oma saaki ei kindlustanud. «See on kallis ja mul puudub kindlustamiskogemus,» ütles ta. «Kevadel põllumeestel ju naljalt käibevahendeid pole, eks see kindlustamine sellepärast käima ei läinudki.»

Hamburg ütles, et tema saak tuleb korralik. «Ilmad on olnud nii head, et ma ehk oleks ilmaasjata raha kindlustuse alla kinni pannud,» lisas ta. «Mina ei tea küll ühtegi põllumeest, kes oleks kindlustanud.»

«Pole mõelnudki saagi kindlustamise peale ja pole sellest tuttavatega rääkinud kah,» ütles Peetri talu peremees Ants Pihlakas. «Ega põllumeestel raha kindlustamiseks jätku, kokkuostuhinnad on ju naeruväärsed.»

Neliteist kindlustuslepingut põllumeestega on sõlminud BICO kindlustusselts, üks põllumees kindlustas oma saagi Nordikas.

BICO kindlustuse põllumajanduskindlustuse projektijuhi Raivo Lutsu sõnul kindlustasid põllumehed põhiliselt rapsi ja vähesel määral suvinisu.

Keskmine kindlustusmakse oli 8000--10 000 krooni, kõige suurem üle 20 000 krooni. Saak kindlustati põua, liigniiskuse, öökülma, tule, tormi ja rahe vastu.

Põllumajandusministeerium kompenseerib põllumeestele 40 protsenti saagikindlustusmaksetest.

Põllumajandusminister Ivari Padar on varem öelnud, et saagikindlustus on oluline, kuna siis ei kordu eelmise aasta olukord, kus riik pidi põllumeestele hävinud saagid hüvitama.