• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saagi kindlustas vaid viisteist talunikku

    Viisteist talunikku on kindlustanud saagi kokku umbes miljoni krooni ulatuses.
    «Vähesed on saagi kindlustanud, põllumeestel pole lihtsalt kindlustamiseks raha,» ütles põllumajandusministeeriumi info ja tulupoliitika büroo vanemspetsialist Olavi Peetron. «Loodetavasti ei kordu eelmise aasta sündroom, kus riik maksis põllumeestele hävinud saagi välja.»
    Eelmisel aastal maksis riik põllumeestele liigse vihma tõttu ikaldunud saagi hüvitamiseks 230 miljonit krooni, kusjuures raha said ka need põllumehed, kelle saak ei ikaldunud.
    Raplamaa rapsikasvataja Kalle Hamburg ütles, et tema oma saaki ei kindlustanud. «See on kallis ja mul puudub kindlustamiskogemus,» ütles ta. «Kevadel põllumeestel ju naljalt käibevahendeid pole, eks see kindlustamine sellepärast käima ei läinudki.»
    Hamburg ütles, et tema saak tuleb korralik. «Ilmad on olnud nii head, et ma ehk oleks ilmaasjata raha kindlustuse alla kinni pannud,» lisas ta. «Mina ei tea küll ühtegi põllumeest, kes oleks kindlustanud.»
    «Pole mõelnudki saagi kindlustamise peale ja pole sellest tuttavatega rääkinud kah,» ütles Peetri talu peremees Ants Pihlakas. «Ega põllumeestel raha kindlustamiseks jätku, kokkuostuhinnad on ju naeruväärsed.»
    Neliteist kindlustuslepingut põllumeestega on sõlminud BICO kindlustusselts, üks põllumees kindlustas oma saagi Nordikas.
    BICO kindlustuse põllumajanduskindlustuse projektijuhi Raivo Lutsu sõnul kindlustasid põllumehed põhiliselt rapsi ja vähesel määral suvinisu.
    Keskmine kindlustusmakse oli 8000--10 000 krooni, kõige suurem üle 20 000 krooni. Saak kindlustati põua, liigniiskuse, öökülma, tule, tormi ja rahe vastu.
    Põllumajandusministeerium kompenseerib põllumeestele 40 protsenti saagikindlustusmaksetest.
    Põllumajandusminister Ivari Padar on varem öelnud, et saagikindlustus on oluline, kuna siis ei kordu eelmise aasta olukord, kus riik pidi põllumeestele hävinud saagid hüvitama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.