Poola eelarvepuudujääk kasvas seitsme kuuga 47 miljardi Eesti kroonini, mis on ainult kolm protsenti vähem kui aasta lõpuks planeeritud puudujääk. Poola rahapoliitika nõukogu liige, eksrahandusminister Dariusz Rosati pelgab, et kui kaubandusbilansi puudujääki ei suudeta ohjeldada, tuleb keskpangal intresse tõsta, mis omakorda aeglustaks majanduskasvu. Enamik analüütikuid peab intresside tõstmist halvaks lahenduseks ning leiab, et rahandusministeerium peaks rohkem säästma.
Eelarve koostamisel eeldati, et selle aasta majanduskasv tuleb 5%. Kuid majanduskasv tuleb napilt 4% ja tulud jäävad oodatust väiksemaks. Kulusid suurendavad tervishoiu, riigivalitsemise ja tervishoiusüsteemi reformid.
Poola loodab, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega elavneb ja kiirendab majanduskasvu, mis paljude asjatundjate arvates aitaks eelarvepuudujääki hoida kavandatud tasemel.
Poola keskpanga värsketel andmetel kasvas Poola maksebilansi puudujääk juunis ootamatult 15,6 miljardi Eesti krooni võrra. Kuu lõpul oli see 75,4 miljardit krooni ehk kaks korda suurem kui mullu samal ajal. Keskpanga presidendi Hanna Gronkiewicz-Waltzi hinnangul võib maksebilansi puudujääk suureneda aasta lõpuks kuue protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mis valuutale ohtu ei kujuta. Ka Rahvusvahelise Valuutafondi Poola esindaja Franciszek Rozwadowski arvab, et Poola majanduspoliitikas pole sellised nõrkusi, mis võiksid valuutakriisi põhjustada.
Osa analüütikud aga rõhutab, et maksebilansi puudujäägi kiire kasv võib nõrgestada zlotti ja mõjutada investeerijate suhtumist Poolasse. Praegu on zloti kurss dollari ja euro suhtes viimase kahe kuu madalaimal tasemel.
Autor: ÄP