Eesti vajab atraktiivsust

Täna on valitsuskoalitsioonis järjekordne maadejagamise voor ettevõtte tulumaksu kaotamise teemal. Rahandusministeerium valmistas igaks juhuks ette kaks riigieelarvet korraga -- üks tulumaksuga ja teine ilma. Peaminister Mart Laar jagab vihjeid võimalikust valimislubaduste edasilükkamisest, ka nende lubaduste, mis on Isamaaliidule väga meelepärased. Ettevõtlus aga kiratseb.

Äripäeva arvates tuleb Eesti majanduskeskkond taas atraktiivseks muuta.

Põhiargument, mille koalitsioon tulumaksu kaotamise vastu toob, on see, et riigieelarve on niigi pingeline. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tekib 650miljoniline auk ja osa kohustuste täitmine muutub keeruliseks. Rahal on teadupärast aga selline omadus, et teda pole kunagi küllalt. Samas võiks valitsus ja koalitsioon mitte niivõrd kitsalt eelarvest ja ümberjagamisest kinni hoida, vaid vaadata olukorda laiemalt. Ümber jagada saab ainult rikkust ja ka riigi rida on seda rikkust tekitada ja kasvatada.

Majandus on maha jahtunud. Ettevõtluses valitseb praegu stagnatsioon. Uusi ettevõtteid ei looda, uusi projekte ei alustata. Vaevalt et asi ainult ideedepuuduses on. Midagi tuleb ette võtta, et ettevõtluskeskkonna kadunud atraktiivsust taas suurendada.

Majanduskeskkond on riigis atraktiivne siis, kui seal on maksude ja tööjõu poolest soodsam seis kui mujal. Tööjõud on meil veel suhteliselt odav, ent see on kaduv nähtus. Seepärast ongi viimane aeg muuta keskkonda maksupoliitiliselt.

Tekib küsimus, mis siis on eesmärk. Kas olla nagu Soome, Rootsi ja Saksamaa või riik, kes soodsa majanduskliima tõttu kiirelt kasvava majandusega oma mahajäämuse Euroopast tagasi teeb. Muuseas, see oli just praeguse valitsuskoalitsiooni juhtpartei Isamaaliit, kes oma valimisprogrammis seadis julge eesmärgi -- 10 protsendi suurune majanduskasv aastas. Kirjas oli loosung: Isamaaliit teeb, mida lubab! Meest sõnast, erakonda ...

Euroopalike maksumääradega võib järelejõudmine Euroopale lükkuda määramatusse tulevikku. Eesmärk peaks olema meelitada raha Euroopast ja maailmast Eestisse. Investeeringuid meelitab ligi aga soodne majanduskliima.

Ettevõtjate ootus tulumaksu kaotamise osas on olemas. Ka välisinvestorid ootavad. Toomaks siia rohkem välisinvesteeringuid tarvitseb anda ühene ja selge signaal, et siin riigis ettevõtte arendamisse suunatud tulu ei maksustata. Et sa ei pea midagi ära andma, kui oled ettevõtlik ja siin midagi teed.

Seejuures räägib Eesti kasuks tema väiksus. Korralikuks majanduskasvuks piisab ka vaid paarist-kolmest hästifunktsioneerivast tehasest. Ajutist auku eelarves kompenseerib ajapikku käibe- ja üksikisiku tulumaks, majanduse üldine elavnemine. Sedaviisi on ettevõtte tulumaksu kaotamine lõpuks kasulik ka pensionäridele, õpetajatele ja lasterikastele peredele.