Majandus on maha jahtunud. Ettevõtluses valitseb praegu stagnatsioon. Uusi ettevõtteid ei looda, uusi projekte ei alustata. Vaevalt et asi ainult ideedepuuduses on. Midagi tuleb ette võtta, et ettevõtluskeskkonna kadunud atraktiivsust taas suurendada.
Majanduskeskkond on riigis atraktiivne siis, kui seal on maksude ja tööjõu poolest soodsam seis kui mujal. Tööjõud on meil veel suhteliselt odav, ent see on kaduv nähtus. Seepärast ongi viimane aeg muuta keskkonda maksupoliitiliselt.
Tekib küsimus, mis siis on eesmärk. Kas olla nagu Soome, Rootsi ja Saksamaa või riik, kes soodsa majanduskliima tõttu kiirelt kasvava majandusega oma mahajäämuse Euroopast tagasi teeb. Muuseas, see oli just praeguse valitsuskoalitsiooni juhtpartei Isamaaliit, kes oma valimisprogrammis seadis julge eesmärgi -- 10 protsendi suurune majanduskasv aastas. Kirjas oli loosung: Isamaaliit teeb, mida lubab! Meest sõnast, erakonda ...
Euroopalike maksumääradega võib järelejõudmine Euroopale lükkuda määramatusse tulevikku. Eesmärk peaks olema meelitada raha Euroopast ja maailmast Eestisse. Investeeringuid meelitab ligi aga soodne majanduskliima.
Ettevõtjate ootus tulumaksu kaotamise osas on olemas. Ka välisinvestorid ootavad. Toomaks siia rohkem välisinvesteeringuid tarvitseb anda ühene ja selge signaal, et siin riigis ettevõtte arendamisse suunatud tulu ei maksustata. Et sa ei pea midagi ära andma, kui oled ettevõtlik ja siin midagi teed.
Seejuures räägib Eesti kasuks tema väiksus. Korralikuks majanduskasvuks piisab ka vaid paarist-kolmest hästifunktsioneerivast tehasest. Ajutist auku eelarves kompenseerib ajapikku käibe- ja üksikisiku tulumaks, majanduse üldine elavnemine. Sedaviisi on ettevõtte tulumaksu kaotamine lõpuks kasulik ka pensionäridele, õpetajatele ja lasterikastele peredele.