Kolmandik väljalende hilineb

Juunis oli see näitaja veelgi halvem -- hilines 37,3% lendudest. Üks põhjendus on Kosovo konflikt, kuid see ei ole kaugelt ainuke probleem, ütleb Põhjamaade lennufirma SASi esindaja Knut Solberg.

«Võimalused on piiratud. See ei tähenda, et õhukoridore ei jätkuks, vaid eelkõige on takistuseks riikidevaheline reguleerimatus. Peame poliitikud Euroopa Liidu tasandil appi kutsuma,» lisas ta.

Lendude hilinemise seisukohalt Euroopa kõige hullem lennujaam teises kvartalis oli Itaalia Milano, kus 75% lennukitest ei suutnud õigel ajal õhku tõusta. Hispaania Barcelona lennujaamas hilines 64% ja Madridi lennujaamas 57% lendudest.

Lõuna-Euroopa lennujaamadega võrreldes olid Põhjamaade lennujaamad märksa täpsemad. Nii Stockholmis kui ka Helsingis hilines teises kvartalis 18,1% lendudest. Lennufirmade arvestuses oli kõige korrektsem Hollandi KLM, mis edestas teisi lennufirmasid nii Helsingis kui ka Kopenhaagenis ja oli Stockholmis teisel kohal. SAS oli lennufirmade arvestuses Helsingis teine, Oslos neljas ning Stockholmi Arlanda ja Kopenhaageni Kastrupi lennuväljal kuues. Euroopa lennufirmade keskmist hilinemisnäitajat (34,9%) edestab SAS tugevalt oma 18 protsendiga.

Põhjamaade lennufirma SAS aktsiatest on 50% osanikmaade Rootsi, Taani ja Norra riigi käes. Eile tuli teade, et Taani transpordiminister Sonja Mikkelsen, kes ei poolda SASi aktsiate müüki börsil, on valmis toetama nende müümist SASi oma töötajatele. See motiveeriks lennufirma töötajaid suuremale kokkuhoiule ja teeninduse parandamisele, mis aitaks puhastada kevadistes streikides kannatada saanud SASi mainet.

Nüüd läks Taani maateenistuste lennutöötajate ametiühing Luftfartsfunktionrerne veelgi kaugemale ja soovitas personalil ära osta kogu Rootsi, Taani ja Norra riigile kuuluv SASi 50protsendiline aktsiapakk.

Luftfartsfunktionrerne esimees Taanis Nicolas Fischer lubas paari nädala pärast esitada selle kohta konkreetse plaani. Näiteks kui SAS Gruppeni 27 000 töötajast 15 000 ostaks ära riikide aktsiapaki, mille börsiväärtus on 10,7 miljardit Eesti krooni, tuleks igal töötajal maksta aktsiate eest umbes 400 000 Rootsi krooni ehk 712 000 Eesti krooni.

SASi juhtkonna seas valitseb seisukoht, et enne SASi erastamist tuleks kõigi kolme rahvusliku SASi firma aktsiast kujundada ühtne aktsia. Kuid seda lahendada ei ole sugugi kerge, sest on prestiizhiküsimus, missugune riik kolmest saab uue ühisfirma asukohaks ning kus hakkab firma maksma makse ja kus selle aktsia noteeritakse.

«Neid küsimusi on SASi juhatuses arutatud juba pikka aega. Esialgu on põhimureks säästmine,» teatas SASi infodirektor Henry Stenson.

Mäletatavasti teatas SAS eelmisel nädalal, et firma kasum vähenes esimesel poolaastal mulluselt 1,5 miljardilt Rootsi kroonilt 473 miljonile. Käive kasvas 19,8 miljardilt kroonilt 20,7 miljardile kroonile. Kasumi vähenemise tõttu on SAS sunnitud edasi lükkama 10--15 uue Airbus A-340 või A-330 ostmise.

Autor: ÄP