Seaduseparandused on koostanud Norra laste- ja pereminister Valgerd Svarstad Haugland, kes kuulub Kristlikku Rahvaparteisse. Kuna Tööpartei on lubanud neid parandusi toetada, siis peetakse tõenäoliseks seaduseparanduste läbiminekut parlamendis.

Selle asemel, et nõuda firmadelt sugude võrdõiguslikkuse järgimist, on Norra valitsus arvamusel, et lihtsam on seda saavutada firmade juhatuse liikmete sookvootide kehtestamisega.

Norra majanduse peaorganisatsiooni NHO meelest oleks parem lahendus see, kui firmasid kohustada oma aastaaruandes selgitama sugude võrdsuse vallas tehtut. NHO suhtub esitatavatesse seaduseparandustesse taunivalt ja väidab, et need rikuvad aktsionäride ja ettevõtte demokraatlikke õigusi. «Riik ei tohiks otsustada, kuidas erafirma oma juhatust kujundab,» ütles NHO asetegevdirektor Kristin Clemet.

Parlamendile esitatavas seaduseelnõus sisaldub nõue, kui palju peab olema era- ja poolriiklike firmade juhatuses minimaalselt naisi ja mehi. Järelikult on edaspidi seadusevastane ka juhatus, mis koosneb ainult naistest.

Kvoodid on plaanis seadusega sisse viia järk-järgult. Esialgu nõutakse, et kummagi soo minimaalne esindatus peab olema 20%, edaspidi tõuseb see 40 protsendile, ütles pereminister Haugland.

Majandusringkonnad väidavad, et väga raske on leida nõnda palju kompetentseid naisi. NHO arvestuse järgi läheks uue süsteemi kohaselt vaja vähemalt 18 450 uut naisjuhti. NHO 15 600 liikmesfirmas on 75% töötajatest mehed ja 25% naised. Firma juhtidest on 91% enam kui 50aastased mehed.

Norra valitsus on koostanud naiste andmebaasi, mis kergendab firmadel juhatusse ja tegevjuhtkonda kvalifitseeritud naiste leidmist. Praegu on Norra 500 suurima firma tippjuhtidest ainult üks protsent naisi. Riikliku firma Statoil juhatuses on seitse mees- ja kolm naisliiget, poolriikliku Norsk Hydro juhatuses seitse meest ja kaks naist.

Autor: ÄP