Autoliv suurendab turuosa

Autoliv Swedeni president Lars-Gunnar Skötte seisab Göteborgi lähistel Vårgårdas ühe suurema Autolivile kuuluva tootmis- ja arenduskeskuse ees. Hoone sissekäiku ääristavates lipumastides lehvib Rootsi ja Euroopa Liidu värvide kõrval ka Eesti sini-must-valge.

«Meil on kena komme, et külaliste tulekul katsume leida nende rahvuslipu,» naeratab Skötte.

Autoliv Inc on maailma suurim autode turvavarustuse tootja. Rootsis tegevust alustanud suurkontserni kaubamärki kannab üle 50 miljardi Eesti krooni eest tooteid aastas. Maailmas toodetakse autode turvatehnikat kokku 150 miljardi krooni eest.

«Meie koostöö Normaga algas tõesti päris ammu, kuid tihedamates sidemetes oleme olnud viimastel aastatel pärast mõningast vaheaega,» räägib noor tehasejuht. Palju Norma sidemetest Autoliviga ja võimalikust enamusosaluse omandamisest Eesti firmas Lars-Gunnar Skötte ei räägi.

Skötte teeb ekskursiooni tehases, näidates hiiglaslikke poiste mängunurki meenutavaid testlaboreid, mitmekümne töökohaga arvutuskeskust ja tootmisliine, kus valmivad turvapadjad ja ohutusrihmad.

Rootsis teevad enamiku tööst liini taga ära masinad. Kui Vårgårdas on liinitöölistel mitu meetrit vahet, siis Normas töötab põhiliselt naissoost tööjõud tihedalt üksteise kõrval.

Siiski peab korduvalt Eestit külastanud Skötte ka Normat tehnoloogiliselt hästi arenenud tehaseks. «Nad on viimasel ajal uskumatult ruttu arenenud,» tunnistab ta. «Praegu on Norma põhiline erinevus meiega võrreldes see, et Normas tehakse kõik algusest lõpuni ise, meie tellime tooteansamblite osad väljast.»

Rootslastele pakub Norma huvi Skandinaavia tehastega võrreldes ligi 15 korda madalamate tööjõukulude tõttu ja pikaajalise kogemuse pärast suhetes Venemaa autotehastega.

«Lähiaastatel hakkavad Venemaal aktiivselt tegutsema lääne autofirmad,» prognoosib Skötte. «Norma inimesed teavad kahtlemata hästi, kuidas seal tegutseda,» lisab ta.

Kulude kokkuhoidu taotledes on Autoliv ostnud kokku tehaseid sellistes riikides nagu Tuneesia, Türgi, Mehhiko, Poola, Rumeenia ja Ungari. Kaks aastat tagasi ehitas Autoliv tehase Moskva lähedale.

«Kui autofirmad laiendavad mingis piirkonnas oma tootmist, läheme meie nendega kaasa,» avab Skötte kontserni strateegiat. «Autoliv tahab olla kliendile võimalikult lähedal,» kinnitab ta.

Svenska Handelsbankeni analüütik Kenneth Toll väidab, et Autolivile pole Norma ostmine eriti tähtis tehing. Ligi poole miljardi kroonise käibega firma on Eesti mõistes suur, maailma mastaabis veel küllalt väike. «Küll peaksid sellest tehingust võitma Eesti tehase töötajad ja Norma väikeaktsionärid,» lausub Toll.

«Tavaliselt omandab Autoliv ettevõttes väikese osaluse ja aitab siis tehase tööd arendada ja laiendada,» räägib Autolivi asjadega hästi kursis olev analüütik.

«Kui asjad lähevad hästi, ostetakse välja ka ülejäänud osa,» lausub Toll.

Autolivi kontsern tegi suurema arengu läbi 1997. aastal, kui üldise ühinemislainega kaasa minnes liitusid Autoliv AB ja USA firma Morton ASP.

Autolivi läbimüük kasvas eelmisel aastal 7 protsenti, 52 miljardi Eesti kroonini aastas. «See on suurem kasv kui kogu turul,» rõõmustab Skötte. «Turvasüsteemide turg kasvab kiiresti -- autod müüvad üha enam turvalisust.»

Autolivi kasum suurenes mullu ainult 2 protsenti, 2,8 miljardi kroonini. Kenneth Tolli hinnangul on Autolivi kasumimarginaali vähenemine ajutine nähtus. «Autoliv tõi turule uusi tooteid, sellega kaasnevad ka alustamiskulud,» selgitab ta.

Autoliv on saanud oma klientideks kõik maailma suuremad autofirmad -- Audi, BMW, Chrysleri, Citröeni, Fordi, General Motorsi, Honda, Mercedes-Benzi, Mitsubishi, Nissani, Peugeot', Renault', Roveri, Toyota, Volkswageni ja Volvo.

«Tulevikus tasuvad need investeeringud ennast ära, sest Autoliv on tehnoloogiliselt teistest firmadest ees,» kinnitab Toll. «Turvasüsteemide valdkonnas on see väga oluline.»

Oluline autotarvikuid tootvate firmade kasumit mõjutav tegur on see, et autode turvavarustuse hind maailmaturul langeb. «Kuigi 1998. aastal ilmnesid esimesed hinnasituatsiooni paranemise märgid, on oodata edasist hindade langust maailmaturul,» kirjutas Autolivi juhatuse esimees Gunnar Bark ettevõtte eelmise aasta aruandes.

«Hinnasituatsioon» on halvenenud ka turvavarustust tootvate firmade lisandumise ja konkurentsi tihenemise tõttu. Kui turvapadjad muutusid Ameerika autodele 1980. aastatel kohustuslikuks, oli tootjaid vähe ja firmad võisid küsida nende eest ükskõik millist hinda. Aasta tagasi laiendati USAs sõiduautodel nõuet mõlema eesistuja kohustusliku turvapadja kohta.

«Tänaseks on hinnad kukkunud peaaegu kümnendiku võrra,» lausub Kenneth Toll.

Autolivi suurim konkurent on USA kontsern TRW, mille turuosa moodustab sarnaselt Autoliviga maailmas ligi kolmandiku. «TRW on Autolivi tugevaim konkurent, aga minu arvates on Autoliv temast tehnoloogiliselt sammu võrra ees,» ütleb Toll.

Norma aktsiate ostmise kohta peavad Autolivi omanikud langetama otsuse septembri lõpuks.

Punastes T-särkides Autolivi testilabori töötajad vajutavad nupule, mille järel kihutab kollane raudmasin 80kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina. Masinas istuv abitu nukk paiskub ettepoole, kuid jääb tänu turvarihma pinguletõmbumisele paigale. Sarnaseid katseid sooritatakse maailma ühes arenenumas turvaseadmete kontrollkeskuses tuhandeid.

Vårgårdas asuvas kõrgtehnoloogilises laboris sünnivad leiutised, mis peaksid tavalise sõiduauto muutma paari aasta pärast turvaliseks sõidukiks. Tulevikuautos kaitsevad sõitjate pead, siseelundeid ja jalgu lisaks eesmistele turvapatjadele ka põrandapaneeli peidetud «õhkvaibad» ning külgmised õhkpadjad ja turvakardinad. Kõigi turvasüsteemide käivitumise üle otsustab autosse ehitatud elektrooniline kontrollkeskus. Sensorite abil tunneb eesistujate vahel asuv juhtimispult (ülemisel joonisel nr 6) ära kokkupõrke tõsiduse, reisija kehakaalu ja tema istme kauguse turvapatjadest.

Praegu töötab Autoliv välja kokkupõrke ennetamise radarit, mis hoiataks juhti eessõitvale autole tagant sissesõitmise eest ja käivitaks avariiohu korral turvasüsteemid. «Näiteks kui eessõitev auto järsult pidurdab, hakkavad ka teie auto pidurid automaatselt tööle ja kokkupõrget ei toimu,» selgitab Autoliv Swedeni president Lars-Gunnar Skötte.

Liiklusõnnetuse korral edastab kontrollkeskusega ühendatud mobiiltelefon automaatselt signaali lähimale päästekeskusele, teatades auto asukoha ja autos olnud inimeste arvu. Rootslased usuvad, et sellise varustusega autosid müüakse juba paari aasta pärast.